Bosok Trata Dokumentus Veteranus, MP Ameasa FJF Prizaun Tinan 2

Arguida inisial FJF tuir julgamentu iha Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili. (Foto: STL/Terezinha De Deus)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili halao julgamentu ba arguida ho inisial FJF, tanba komete krimi Burla Agravadu.

Iha sala julgamentu laran Juiz prosesu Jose Gonsalves lee sai akuzasaun katak, iha fulan Janeiru tinan 2019, data la lembra ona, iha Tasi Tolu arguida aprezenta aan ba lezadu NJS katak, arguida servisu iha Asosiasaun Rezistensia Nasional Libertasaun Veteranus no nia prontu atu ajuda lezadu hodi trata sira nian osan veteranus no martires nian.

Hafoin rona tiha, lezadu fiar no iha interese hakarak trata nia inan RFS nia osan veteranus neebe uluk nuudar delegada OPMT.

Arguida dehan iha modelo/tipu prosesu oin rua trata pensaun Veteranus no marties, prosesu normal no prosesu urjente, prosesu normal hatama osan ho valor US$ 250, sertidaun RDTL no kartaun eleitoral.

Prosesu urjente hatama osan ho valor US$ 500, sertidaun RDTL no kartaun karik sira neebe seidauk iha sertidaun obitu hatama tan US$ 100. Atu manan lezadu nia fiar no au mezmu tempu hetan nia devada, arguida tenta trata kartaun ida fo ba lezadu.

Kuanda simu tiha ida nee, lezadu fiar karak arguida iha duni dalan atu bele trata asuntu veteranus nia hodi hetan pensaun, husi neeba lezadu hahu rekolha dokumentu sira tuir kriteriu arguida nia.

Lezadu konsege rekolha dokumentu sira no ho osan hamutuk benefisiariu ema 26, inklui mos dokumentu sira lezadu nia inan RFS.

Husi benefisiariu ema 26, konforme lista rekerimentu, iha kontribuisaun osan husi benefisiariu sira iha modelo/tipu oin rua.

Benefisiariu nain 15 obpta ba tipu normal ho valor total US$ 2545,00, benefisariu 11 obpta ho tipu urjente ho valor total US$ 6450,00, deskrisaun pesoal valor global husi tipu normal no tipu urjente US$ 10.500,00.

Valor osan hirak indika iha leten, lezadu entrega ba arguida iha nia hela fatin iha Tasi Tolu.

Iha momentu neeba arguida promete ba lezadu katak, iha loron neebe determinadu atu simu pensaun mak la iha rejultadu, arguida sei devolve fali osan hirak nee hotu ba sira.

Hafoin simu tiha osan no dokumentu sira nee, arguida promete ba lezadu katak benefisiariu sira sei simu sira nian direitu pensaun iha lorson 15/03/2019, entretantu ate loron prometidu la akontese, bainhira konfirma fali ho arguida, nia hatete katak sei tama iha loron 28/04/2019, data ida ikus nee mos la akontese.

Entretantu iha loron 02/05/2018, arguida informa ba futuru benefisiariu sira atu fila fali ba kontinua sira nian pensaun iha banku BRI, entretantu konfirmasaun data ida ne mos la akontese (osan la tama).

Arguida aktua ho propozito no konkretiza duni, neebe determina lezadu entrega osan ho valor global US$ 10.395,00 ba arguida, ho hanoin ida katak ba tuir arguida sei tarata asuntu sira nee, maibe ate a data la akontese.

Arguida kria kafiansa konvense lezadu hodi hetan vantajen ekonomika neebe nia konsege enganu/bosok oin-oin ho (kartaun falsu), hatene momos katak nia konduta kauza prejuizu patrimonial ba lezadu.

Arguida halo sempre ho forma livre, voluntaria no konsiente, hatene momos katak ninia konduta proibida no punivel husi lei penal.

Ho hahalok hirak nee MP akuza arguida FJF nuudar autoria material ho forma konsumada ba krime Burla Agravada, neebe previsru iha artigu 167 husi Kodigu Penal.

Hatan ba akuzasaun neebe iha, arguida deklara katak, momentu neeba arguida asina kontratu ida ho Asosiasaun Rezistensia Nasional Libertasaun Veteranus, nebee nia Prezidente mak DS, no arguida mos hetan kartaun ida husi asosiasaun nee, no servisu neebe sira halo mak oinsa buka ema sira neebe atu trata dokumentus kona-ba veteranus no martires nian atu ajuda trata.

Arguida rekonhese momentu neeba laos arguida mak ba hasoru diretamente benefisiariu sira, maibe arguida haruka lezadu NJS mak ba hasoru benefisiariu sira.

Arguida deklara tan, osan neebe lezadu entrega ba iha arguida atu trata benefisiariu sira nia dokumentus, arguida la entrega ba asosiasaun, maibe arguida utiliza ba nesesidade privadu, no ajuda komunidade neebe hetan dezastre bee tama sira nia uma, iha Same Alas.

Arguida deklara, momentu neeba arguida hanesan ema emprezaria no kompanhia neebe arguida iha, servisu neebe halao mak ba iha kontrusaun, maibe kona-ba ida atu trata dokumentus nee estatutu la fo dalan.

Arguida deklara, tau konfiansa ba iha Asosiasaun nee tanba bazeia ba sira nia akordu, no arguida hanoin katak akordu neebe halo atu ajuda benefisiariu sira mak arguida mos halo.

Arguida deklara ho mataben katak, prontu fo fila lezadu sira nia osan, no arguida deklara ho tanis nia la hatene kona-ba Asosiasaun nee nia lalaok, arguida hanoin Asosiasaun nee hatudu dalan diak, tanba nee mak arguida halo deit hodi ikus mai akontese nunee.

Iha sala julgamentu laran lezadu NJS deklara katak, momentu neeba lezadu tula nia feton ba iha Tasi Tolu atu fila ba sasin nia uma, arguida dehan ba lezadu katak, iha sira nia bairu ema veteranus no martires sira hetan hotu osan ka seidauk, tanba nee lezadu mos esplika dehan balu hetan ona no balu seidauk.

Lezadu deklara, arguida deklara nia servisu iha Asosiasaun Rezistensia Nasional Libertasaun Veteranus, lezadu mos iha interese hodi tarata nia inan nia dokumentus hanesan OPMT, lezadu lori tiha dokumentus mai entrega dokumentus no osan atus rua lima nulu ba arguida, no hotu arguida sei dehan tan ba lezadu katak, sei iha tan bele lori mai tan, no lezadu dehan ida nee labele tanba laos fasil.

Lezadu deklara tan, momentu neeba arguida halo ID Card ida fo ba lezadu no arguida deklara katak, ida nee sai hanesan baze legal ida hodi uza atu ba rekolha dadus hodi ema bele fiar, tanba nee mak lezadu fiar hodi halao servisu nee.

Lezadu rekonhese, ba dala iha Asosiasaun no hasoru senhor ida naran ED ho arguida, no momentu neeba iha fatin nee ema besik 20 mesak benefisiariu sira. No iha enkontru nee arguida no ED dehan katak, se mak seidauk tarata bele lori mai tarata.

Lezadu deklara, arguida haruka deit lezadu ba rekolha dokumentus no osan lori mai fo iha arguida, depois mak arguida prienxe formulariu hodi ba tarata, no lezadu rekonhese nia konsege rekolha benefisiariu hamutuk nain 21 nia dokumentus no osan lori ba entrega iha arguida.

Rona tiha lezadu no arguida, Tribunal husu atu tama ba iha faze alegasaun. Iha alegasaun Prokurador Pedro Baptista husu ba iha Tribunal atu kondena arguida pena prizaun tinan 2, tanba konsidera prienxe duni elementu krimi neebe iha.

Enkuantu husi parte defeza nian haree katak ba prosesu ida nee lezadu sira mos ho intensaun atu buka osan Estadu nian, tanba sira hatene hela atu trata dokumentus veteranus tenke liu husi dalan seluk.

Maibe sira mos uza arguida atu tarata dokumentus atu bele hetan osan Estadu nian. Tanba nee defeza konsidera la prienxe ba krimi neebe MP akuza ba, tanba nee husu Tribunal atu absolve arguida.

Rona tiha alegasaun Tribunal adia ba loron seluk hodi rona desizaun.

Audensia julgamentu nee prezide husi Juiz Koletivu, Jose Gonsalves, Jumiati Freitas, Jose Quintao, Ministeriu Publiku reprezenta husi Prokurador Pedro Baptista, arguidu hetan asistensia legal husi Defensor Publiku Germano Ramos.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *