Virus Raiva Ameasa TL, Assanami Husu Sidadaun Hotu Tenki iha Konsiensia

Visi Primeiru Ministru no Ministru Koordenador ba Assuntu Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rural no Habitasaun Komunitaria, Mariano Assanami Sabino. (Foto: STL/EST 2)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Moras Raiva mak moras virus ida ne’ebé grave (seriózu) hodi ataka sistema nervozu iha ema no animál. Moras ne’e transmite liu husi tata (bite) ka saliva husi animál moras, hanesan asu, lekirauk, busa, paho no animál selvajen sira seluk tan.

Ho Virus foun nee hamate ona populasaun Timoroan atus ida liu, tanba nee Visi Primeiru Ministru no Ministru Koordenadór Assuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Habitasaun Komunitária, Mariano Assanami orienta ona ministeiru relevante atu halo esforsu lalais ho efetivu hodi luta hasoru virus raiva nee.

“Orienta ona sira atu bele esforsu lalais ba moras ida liu husi asu nee, tanba nee Ministru Agrikultura Pekuaria, Peska no Floresta ho Ministra Saude servisu hamutuk hela no hetan apoiu husi Governu Australia hodi haree ka tau matan ba ida nee,” dehan Visi Primeiru Ministru, Ministru koodernador Assuntu Sosiais, Ministru Dezenvolvimentu Rural no Habitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino ba jornalista sira iha Hotel Timor, Segunda (23/06/2025).

Mariano hateten, Governu liu husi Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPFF) hamutuk ho Ministériu Saúde kontinua halo kooperasaun, tanba moras ida nee presiza resposta lalais. Inisiativa ida ne’e hetan apoiu husi Governu Australia oinsa fasilita estratéjika hodi haree no tau matan ba moras raiva iha Timor Leste.

“Virus nee tama fali ona, tanba ne’e ita tenki prontu nafatin, Ministériu Saúde sei alerta ba publiku atu tuir estandarizasaun no padraun seguransa ne’ebé atu prevene transmisuan moras ne’e,” katak Assanami.

Assanami mos fó apelu ba populasaun hotu-hotu atu iha konsiénsia no protesaun ba aan, fó prioridade ba seguransa komunidade. Nia husu ba ema hotu atu hadok aan husi animal no hakbesik lalais ba sentru saúde ne’ebé besik atu simu tratamentu.

“Proteje populasaun tenki sai responsabilidade ida husi ita hotu nian, ita tenki orienta no alerta ba komunidade atu bele responde ho tempu,” Assanami deklara.

Governu kontinua koordena esforsu inter-institusionál hodi responde efetivamente ba ameasa saude publika ne’e, ho esperansa katak populasaun sei kooperativu atu hadia seguransa ba komunidade.

(EST 02)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *