Horta: Tenke Kontinua Investe iha Formasaun ba Funsionariu Judisial

Prezidente Republika (PR), Jose Ramos Horta. (Foto: STL/Emerenciana Pinto)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR), Jose Ramos Horta hatete, tenke kontinua investe iha formasaun no dezenvolvimentu ba funsionariu judisial hodi asegura konhesimentu.

Prezidente Republika Jose Ramos Horta hatoo kestaun nee liu husi diskursu bainhira halo abertura debate kona-ba estabelesimentu Supremu Tribunal Justisa, iha Tribunal Primeiru Instansia Dili Segunda nee (30/06/2025).

Prezidente Republika dehan, planu asaun nee identifika area-xave sira atu hadia ajenda reforma nian tenke aborda area krítika oin-oin.

“Dezenvolvimentu profisional ita tenke kontinua investe iha formasaun no dezenvolvimentu ba ita nia funsionariu judisial sira hodi asegura katak sira iha konhesimentu espesializadu neebe presiza ba kestaun konstitusional no legal sira neebe kompleksu. Independensia no imparsialidade poder judisial tenke livre nafatin husi interferensia polítika no mantein ninia papel nuudar arbitru imparsial ba lei,” dehan PR Horta.

Prezidente Republika dehan, dezenvolvimentu foin lalais nee inklui aprovasaun husi Parlamentu Nasional ba proposta alterasaun ba Lei kona-ba Organizasaun Judisial iha votasaun final global, ho votu a favor 39, kontra 18 no abstensaun ida, hatudu evolusaun kontínua husi ita-nia kuadru judisial.

Modernizasaun no efisiensia nuudar parte ida husi ninia ajenda reforma nian, Timor Leste fo prioridade ba modernizasaun dijital husi ninia sistema judisial. Ferramenta dijital sira bele aumenta efisiensia, hadia asesu ba justisa ba komunidade sira neebe dook no garante transparensia.

“Asesu ba justisa ita nia tribunal sira tenke asesivel ba sidadaun hotu-hotu, la haree ba sira-nia lokalizasaun jeografika ka estatutu ekonomiku. Dezena sistema justisa neebe adekuadu ba Timor Leste nia sirkunstansia espesífika, kriasaun Supremu Tribunal laos deit atu aumenta instituisaun ida ba estrutura ida neebe la adekuada, todan no la efisiente. Ida nee presiza revizaun ida kompleta ba maneira oinsa ita nia sistema jurídiku halao nia estrutura no oinsa ida-nee bele sai relevante liutan ba ita-nia povu nia moris,” katak Horta.

Xefe Estadu dehan, presiza dezena sistema judisial ida neebe adapta lo-loos ba sirkunstansia, sosiedade no komunidade sira Timor Leste nian, duke replika deit modelu estranjeiru ida, hanesan sistema português, ho nia instituisaun oin-oin hanesan Konselhu Superior sira.

Replikasaun hanesan nee dala barak falha bainhira laiha kompetensia lokal nesesaria no relevansia ba sosiedade. Kualker sistema judisial no ninia instituisaun asosiada sira tenke harii ba situasaun lo-loos, no laos simplesmente kopia husi sosiedade ida neebe diferente tomak.

“Ida nee inklui konsidera fila fali karik ita presiza tribunal hotu-hotu neebe eziste, hanesan Tribunal Rekursu, no karik, porezemplu, sira nia papel bele kumpri diak liu tan iha nivel distrital. Ita mos tenke reflete kona-ba faktu katak, iha nasaun barak, Tribunal Rekursu sira ho tipu ida nee la eziste hanesan instituisaun ketak, maibe kompostu husi painel juis sira nian neebe la envolve iha kazu atual iha primeira instansia iha tribunal sira neebe kiik liu. Ita simplesmente laiha juis no advogadu sira ho esperiensia nesesaria atu kria instituisaun sira neebe reproduz deit situasaun iha Portugal ka iha fatin seluk,” katak nia.

Nia hatete, presiza sai inovativu, uza kriasaun Supremu Tribunal Justisa nian nuudar katalizador ida atu forja sistema legal timoroan nian ida neebe loloos no relevante, adekuadu ba povu no nia kondisaun sira. Aleinde nee presiza konsidera oinsa atu liga ho efetivu sistema rezolusaun litíjiu sira neebe bazeia iha Sukos ba sistema judisial formal.

Prezidente Tribunal Rekursu Afonso Carmona hatete, judisiariu sira nee laiha problema, laos judisiariu deit maibe ema hotu kuandu tama iha organizasaun sempre iha kapasitasaun.

“Tanba nee judisiariu sira laiha problema, ohin prezidente dehan presiza kapasitasaun ida nee fo atensaun husi lideransa ita simu opinaun nee, ita sei halo planu ho orsamentu para ita realiza buat sira nee, tanba durante nee ita halo tanba doador sira mak ajuda, agora hau nia ulun nee laos doador sira mak ajuda maibe tribunal rasik kapasita nia ema rasik,” hakotu nia.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *