DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR), José Ramos Horta hatoo kongratulasaun no parabens ba Ema ho Defisiénsia (EHD) neebe selebra loron nasional EhD nia.
Prezidente Republika José Ramos Horta hatoo kestaun nee liu husi mensajen ba loron Nasional Ema ho Defisiénsia nia neebe selebra iha loron 4 fulan Julhu tinan nee.
Estimadu konsidadaun Ema ho Defisiensia no sira nia família, povu doben Timor Leste, ho respeitu no solidariedade neebe klean mak hau hamutuk ho ita boot sira hotu iha selebrasaun ida nee ba Loron Nasional ba Ema ho Defisiensia, neebe marka ofisialmente iha rai laran tomak iha loron 4 fulan Julhu, no tinan ida nee selebra iha Munisípiu Manatuto,” dehan PR Horta.
Prezidente hatoo agradesimentu sinseru ba Governu Timor Leste, iha pessoa Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), ba empenu no koordenasaun neebe halo eventu ida nee sai posível.
“Hau mos agradese ba ita nia parseiru internasional sira, liu-liu Reprezentante Nasionál Fundu UNPRPD, UN Women, Gabinete Altu Komisáriu Nasoins Unidas nian ba Direitus Umanus, no UNICEF, ba sira nia apoiu tékniku no finanseiru, neebe esensial atu alkansa sosiedade ida neebe inkluzivu duni.” Katak Horta.
PR Horta dehan, tema neebe inspira iha tinan 2025 ida nee, “Promove direitu ema ho defisiensia liuhusi Kompromisu Governu atu labele husik ema ida iha kotuk“, hanesan apelu ida neebe klaru ba asaun: atu garante katak laiha ema ida ho defisiensia mak hela iha kotuk, hodi kumpre Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS), ho enfaze ba ODS sira kona-ba “Redusaun Dezigualdade sira.
Atividade sira neebe halao iha Manatuto inklui Misa Agradesimentu, Marxa ba Inkluzaun no distribuisaun nesesidade esensial sira hanesan ezemplu pratika diak ida, neebe hakbesik autoridade nasional, lokal no parseiru dezenvolvimentu ba sidadaun sira, hodi promove respeitu ba dignidade no direitu ema ho defisiénsia sira nian.
Tuir dadus husi tinan 2015, nee publika iha tinan 2021, iha ema ho defisiensia liu 38.000 (rihun tolu-nulu-resin-ualu) iha Timor-Leste, hosi sira nee liu 25.000 (rihun ruanulu-resin-lima) maka laiha asesu ba edukasaun, maski organizasaun sira hanesan Asosiasaun Defisiente Timor Leste (ADTL) kalkula numeru aas liu.
“Diferensa ida nee hatudu dezafiu neebe ita hasoru laho dadus neebekonfiável, laiha polítika sira neebe efetivu. Ita nia Planu Asaun Nasional ba Inkluzaun Ema ho Defisiénsia 2021–2030 reprezenta akontesimentu fundamentál ida, neebe prevee inkluzaun iha setor edukasaun, saude, empregu, justisa no partisipasaun sívika.” Katak Horta.
Maibe, dezafiu sira barak no presiza perseveransa infraestrutura eskolar no publika barak liu la asesivel nafatin, estigma no diskriminasaun eziste nafatin iha komunidade sira no, iha área barak, servisu sira depende demais liu ba organizasaun naun governamental sira.
(eme)







