DILI, STLTIMORLESTE.com – Ministru Justisa hamutuk ho dirijenti sira iha Ministeriu Justisa, Segunda nee halo lansamentu ba portal website Komisaun Terras Propriedade.
“Importante tebes ba iha teknolojia no informasaun ba iha mundu modernu, tanba website nuudar forma ida atu halo artikulasaun hodi bele hatoo mensajen no atividade sira neebe ita halo ba iha komunidade sira, sa programa ka atividade neebe ita halo ona no sa projetu mak sei halo, atu hatan ba iha prestasaun servisu,” dehan Ministru Justisa, Sergio Hornai iha lansamentu ba website iha edefisiu Ministeriu Justisa, Segunda (07/07/2025).
Ministru Justisa hatutan, liu husi website nee atu partilha informasaun neebe iha ba komunidade, atu akompanha dinamika evolusaun no mos atividade sira. Tanba IX Governu re inteira hanoin ida ba planu integradu ida ba iha politika teknolojia no mos ba informasaun nian, no presiza mos iha lei atu garante seguransa ida ho kualidade hodi garante atu ita hotu bele iha konfiansa ida ba servisu ida nee.
Sublina, saida mak hatudu husi Komisaun Terras Propriedade bele sai mos hanoin ida atu lao ba oin, tanba teknolojia no informasaun liu husi website sai mos kestaun ida neebe hakarak ka lakohi ita tenke pundera no fo kontinuasaun ba oin. Tanba teknolojia no informasaun nia objetivu prinsipal ida mak atu alkansa no fo sai saida mak ita alkansa tiha ona. No website forma ida ita atu fo mensajen programa no atividade neebe ita halo tiha ona, ba komunidade sira no ema ruma neebe hakarak presiza, informasaun ruma atu bele tulun nia dezenvolvimentu sientifika neebe dezenvolve hela.
Afirma, presiza sistema ida neebe profisional atu nunee bele fo seguransa ida ba ita nia sidadaun liu husi kontaktu sira ba atividade sira neebe dezenvolve. Tanba nee ho baze dadus ida neebe loos husi lei baze de dadus, no husu atu servisu hamutuk ho Prokurador Jeral Republika, PSIK no orgaun Polisia Kriminal sira no mos Komisaun Terras Propriedade atu haree kona-ba ordenamentu juridiku, lei protesaun dadus pesoal no mos ba iha lei krimi sebernetika nian atu fo konfiansa ba konteudu informasaun hotu neebe kredibel profisional no mos ho konfiansa ba iha komunidade no sira neebe hasai no sira neebe uza informasaun sira nee.
Ministru Justisa reforsa, iha vantajen boot ida tanba bele fahe informasaun ba malu, hanesan Ministru Justisa haree komesa lao daudaun ona ba oin, oinsa mak ita bele halo politika ida neebe bele integra ba ema hotu. Hanesan Ministru Justisa fo apoiu ba iha servisu ida nee, ba Komisaun Terras atu fo hanoin sira no mos ba iha Diretor TIC atu kontribui servisu neebe iha bele lao ba oin, atu fahe informasaun ba komunidade sira.
Iha fatin hanesan, Sekretariu Ezekutivu Komisaun Terras Propriedade, Celito Cardozo dehan, portal nee atu fo sai informasaun.
“Komisaun hanesan Instituisaun foun ho portal ida nee mak ajuda no fasilita Komisaun nia servisu, relasaun ho publisidade no mos komunikasaun sira via eletroniku tantu iha rai laran no mos rai liur,” dehan nia.
Hatutam, dekreru lei numeru 5/2020 ejizi komunikasaun balu neebe tenke hakerek ho eletroniku inklui mos desizaun sira, tanba nee portal nee fasilita duni sira nia servisu, liu husi komunikasaun via eletoniku. Tanba nee momentu neebe sira halao reuniaun ho ekipa TIC nian, hodi ikus mai kria duni portal ida atu fo sai informasaun sira liu-liu kona-ba servisu neebe komisaun sira halo.
Aleinde nee, Prezidente Komisaun Terras Propriedade, Pascoal da Costa Soares dehan, publiku bele asesu informasaun husi portal nee.
“Portal neebe kria atu publiku sira bele asesu ba iha servisu neebe komisaun nian, no mos desizaun sira neebe komisaun sira foti,” dehan nia.
Nunee nia parte agradese bele estabelese ona portal nee atu kontinua lao ba oin hodi fo sai informasaun sira liga ba servisu neebe komisaun iha.
Enkuantu Diretor Ezekutivu TIK Timor, Venansio Pinto dehan, mundu hotu opta ona portal nee atu fo sai informasaun.
“Portal nuudar meius ida neebe iha mundu hotu opta ona, kualker informasaun la presiza ba husu iha neeba, maibe liu husi portal ida ema bele hatene ona atividade saida mak akontese iha Ministeriu nee,” dehan nia.
Hatutan, kompara ho rai seluk, iha rai seluk espasu neebe dook tebes, maibe ita lalika lakon esperansa ba ida nee, tanba ita mos komesa envolve ona iha situasaun sira nee, no tinan oin sei implementa forma balu.
Esplika, momentu ida nee importante tebes ba iha Terras Propredade, tanba iha diskusaun ida katak sei halo koneksaun direita husi Terras Propredade Nasional ba too iha Munisipiu, no espera fulan oin TIC no Komisaun Terras Propriedade bele halo ona asistem husi Munisipiu hotu, atu nunee halo linha integradu ida husi Nasional too Munisipiu bele liu husi koneksaun rede lokal la uza internet.
Partisipa iha lansamentu nee dirijenti sira hotu husi Ministeriu Justisa no mos ekipa husi TIC Timor nian.
(ter)







