DILI, STLTIMORLESTE.com – Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) Munisipiu Dili neebe lidera husi Komandante Orlando Gomes hapara Konfederasaun Sindikatu Timor Leste (KSTL) neebe halo asaun greve hasoru Bank Rakyat Indonesia (BRI) iha Dili, tanba sira nia asaun halo impedementu atividade Banku BRI nian.
“Imi nia asaun greve nee kontribui ona impedementu atividade BRI nian, tanba fatin ida nee fatin publiku neebe ema hotu-hotu iha asesu iha nee. Nunee, hau avizu ba ita boot sira katak hahu ami hasai avizu nee, ita boot sira hamamuk ona fatin ida nee,” hatete Komandante PNTL Eskuadra Vera Cruz, Ernesto da Costa Guterres iha ambitu asaun greve neebe halo husi KSTL iha Edifisiu Sentral Banku BRI, Kolmera, Dili, Tersa (15/7/2025) (
Komandante PNTL Eskuadra Vera Cruz, Ernesto da Costa Guterres hasai avizu nee hafoin akompanhia Komandante PNTL Munisipiu Dili, Orlando Gomes, hasoru malu ho Dirijente sira BRI nian relasiona ho asaun greve neebe KSTL sira halo hasoru BRI.
Hatan kona ba avizu neebe fosai husi Komandante PNTL Eskuadra Vera Cruz, Ernesto da Costa Guterres, Prezidente KSTL, Almeiro J. Vila Nova hatete katak sira nia asaun nee la impedementu atividade BRI nian no asaun neebe sira halo bazeia ba Konstituisaun RDTL, artigu 51 kona-ba direitu greve, no artigu 52 sobre liberdade sindikatu, lei númeru 05/2012 kona-ba greve no lei Organizasaun Internasionál Traballu (OIT) iha artigu 87.
Maske nunee, Komandante PNTL Eskuadra Vera Cruz, Ernesto da Costa Guterres ejiji nafatin sira tenke sai husi fatin nee, tanba sira nia asaun kontribui ona ba impedementu atividade BRI nian.
“Hau avizu dala ida tan katak agora kedas imi hamamuk ona fatin ida nee,” katak Guterres.
Maibe, KSTL nafatin atu kontinua halo asaun greve iha BRI nia oin, tamba sira halo asaun greve nee ho razaun tamba mosu problema diskriminasaun kona ba bonus bazeia ba dezempenhu servisu (kinerja kerja), entre staff BRI lokal ho home staff BRI Indonesia.
“Staff lokal BRI nuudar Timoroan sente la satisfas ho tratamentu diskriminasaun nee, tamba BRI Timor Leste oferese bonus kinerja nian ba deit staff husi liur durante tinan hat (4) nia laran,” katak Prezidente KSTL, Almerio Vila Nova.
Nia hatutan tan katak problema segundu mak management Banku BRI iha Timor Leste hakotu mos relasaun servisu ho reprezentante staff sira nian neebe nuudar pontu fokal ba problema bonus durante nee sem justa kauza.
Depois Prezidente KSTL esplika razaun sira nee, polisia obriga sira hamamuk fatin nee no tula sira ho kareta polisia nian ba Eskuadra Vera Cruz.
Antes sira hamamuk fatin nee, KSTL realiza asaun greve hasoru Bank Rakyat Indonesia (BRI), hanesan protestu ida tanba hamosu diskriminasaun iha atribuisaun bónus ho baze ba dezempeñu serbisu (kinerja kerja), neebé afeta ba funsionáriu timoroan kompara ho traballadór Indonézia.
Prezidente KSTL, Almério Vila Nova, esplika ba jornalista sira katak iha motivu rua husi asaun greve: dahuluk, funsionáriu timoroan sente diskriminadu tanba la hetan bónus ba dezempeñhu, tanba atribui deit ba traballadór sira husi Indonézia durante tinan haat; daruak, jerente BRI iha Timor-Leste hakotu relasaun serbisu ho reprezentante funsionáriu neebé hanesan pontu fokál hodi buka solusaun sobre kesta bónus nee.
Nia dehan, asaun greve nee importante, tanba durante tinan haat traballadór sira hato’o ona keixa ba parte relevante sira. KSTL koko halo ona negosiasaun dezde tinan kotuk ho Jerente BRI, maibé laiha solusaun.
“Ohin, ami halo asaun greve atu Jerente BRI rezolve problema sira nee”, hatete Almério Vila Nova.
Nia dehan, bónus nee iha papél importante iha motivasaun ba traballadór sira, insentiva sira atu kontribui lukru ba banku nee rasik. Tamba nee, traballadór timoroan iha direitu hanesan ho traballadór husi Indonézia.
“Ita-nia traballadór sira buka kliente barak, hatama lukru barak ba banku, maibé la hetan bónus. Ida-nee ami la simu, konsidera hanesan krime. Laiha solusaun mak ami kontinua halo greve nee to’o hetan solusaun”, tenik nia.
Almeiro mos dehan katak Jerente BRI hapara traballadór timoroan ida tanba fó sai segredu banku nian liga ba problema bónus nee. Sira hetan dokumentu bónus nee husi Indonézia. Ida-nee dezisaun husi Indonézia tanba dokumentu neebé sira hetan laós kategoria segredu, maibé nee desizaun.
“Ami-nia ezijénsia mak Jerente BRI tenke emprega fali ita-nia traballadór timoroan ida neebé sira hapara kontratu no fó bónus ba traballadór tenke hanesan”, nia sublinha.
Nunee mos, Porta Vós no traballadór Timoroan iha BRI, neebé banku hapara nia kontratu, Raimundo de Araújo katak sira halo asaun nee tanba lahetan solusaun ba problema bónus nee.
Tuir observasaun STL nian iha terenu katak funsionariu timoroan 19 mak halo asaun greve hamutuk ho KSTL. Funsionariu timoroan balun halao atividade bai-bain iha BRI Dili hodi atedementu ba kliente sira.
Bainhira jornalista sira tenta atu hasoru Jerente BRI, maibé nia parte lakohi fó komentáriu ho razaun okupadu ho serbisu. Jerente BRI hato’o mensajem liuhosi Komandante PNTL Eskuadra Vera Cruz, Ernesto da Costa Guterres katak problema nee seidauk final, sei iha prosesu nia laran.
PN Husu BRI Trata Timoroan ho Justu
Parlamentu Nasional liu husi Komisaun D neebe trata asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu husu Banku BRI labele halo diskriminasaun hasoru traballador Timor oan, maibe tenki trata justu hanesan ho traballador sira husi Indonesia.
Kestaun hirak nee hatoo husi membru Komisaun D, Deputadu Antoninho Doutel Sarmento ba jornalista iha PN, Tersa (15/07/2025).
“Ita nia traballador sira hatama ona keixa mai komisaun D, uluk kedas ita bolu ona menejer BRI nian mai iha komisaun D husu nia esplikasaun. Momentu iha problema primeiru akontese, tanba deit atendimentu menejer BRI sira nian iha banku neeba, advezes sira hatete katak sira valoriza liu ema sira husi Indonezia mai servisu laran no ita nia ema iha rai laran rasik sira ninia atendimentu dala ruma diskrimina teb-tebes, tanba nee mak ita nafatin ezije ba banku menejer BRI, atu buka solusaun rezolve problema,” dehan Deputadu Antoninho Doutel.
Nia hatutan, momentu neeba problema nee akomtese, traballador timoroan servisu iha BRI, sira hatama keixa mai komisaun D, nunee komisaun D mos direta bolu kedas menejer BRI nian mai husu nia esplikasaun .
“Iha tinan kotuk ami bolu ona menejer nee mai iha nee, nia rasik komprometidu katak sei fo solusaun ba traballador timoroan sira neebe mak servisu iha BRI rasik. Maibe kuandu menejer nee fila tiha, la kleur filafali traballador timoroan sira servisu iha neeba kontinua kestiona beibeik problema nee, katak menejer depois nia hasoru tiha komisaun D iha PN nia fila ba iha servisu fatin nia la konsege halo reuniaun ho trabadór sira kona-ba oinsa mak atu trata didiak traballdór sira nia diretu ho dignu,” nia subliña.
Nia dehan, problema entre traballador ho BRI la konsege rezolve, nunee iha tan keixa daruak mai husi traballador timoroan sira mai nafatin komisaun D, iha monentu neeba Prezidente promete atu bolu filafali menejer BRI, maibe la konsege bolu tanba okupadu uitoan ho servisu, mas prezidente komisaun dehan atu bolu maibe too ohin loron seidauk bolu menejer BRI nee.
“Maibe komisaun D, fo ona antensaun katak oinsa mak menejer BRI nian atu halo tratamentu ida neebe justu ba traballador timoroan sira, mezmu ke rai laran no mos traballador rai liur, tenke iha tratamentu neebe mak hanesan tuir regra sira hotu neebe mak banku nee iha no tuir lei hirak neebe mak nasaun Timor-Leste adopta ba,” nia adianta.
Tuir nia katak menejer BRI tenke adapta ho sistema banku nian no mos tenke apar ho lei neebe mak nasaun nee adopta ona, katak oinsa mak ema labele iha problema.
“Ema iha rai laran nia servisu nee makas, mas depois ema nia diretu bonus banku halo tiha diskriminativu, nee ita labele aseita ida nee. Ita sei kontinua husu responsabilidade menejer BRI nee, oinsa mak atu solusiona problema ida nee ho didiak atu labele diskrimina timoroan no ema hirak husi Indonezia mai servisu iha banku nee rasik,” adianta deputadu Antoniho hatoo.
Membru komisaun D nee ezije banku, oinsa mak atu haree no adapta-an tuir sistema neebe mak iha, tanba sistema hirak nee hotu garante ema ninia liberdade, ema nia servisu neebe tenke justu no hanesan entre timoroan rasik no mos sira husi rai liur.
“Komisaun D, depois resesu ita sei kontinua bolu menejer banku BRI no ezije ba Governu liuhusi MKI atu bele haree asuntu nee ho seriu atu labele iha tan problema,” nia konklui.
Iha fatin hanesan, bankada partidu CNRT liu husi Deputadu Patrocino Fernandes, hatete Estadu diretu demokrátiku, estadu proteje ema hothotu ninia diretu, bainhira estadu proteje ema nia diretu estadu iha instrumentu barak neebe mak harii fornese atu bele hetan informasaun sidadaun hothotu kona-ba karik akontese violasaun diretu.
“Ita iha Provedor Diretus Humanus, ita iha Tribunal, neebe asuntu hirak liga ba kazu violasaun nee kazu sivil ,ema hothotu bele lori sira nia problema ba hatoo iha tribunal, iha sosesidade sivil hirak neebe mak servisu ba area Diretus Hunanus nian sira nee hotu objetivu ba ida nee. Agora importante ba ita maka sidadaun hothotu tenke hatene katak ita nia diretu, ita nain primeiru mak tenke proteje uluk mak depois hetan husi estadu atu bele fo forsa,” dehan Patrocino.
Nia esplika katak, bainhira sidadaun ida nia sente nia diretu nee violadu, nia tenke denunsia , tenke fo hatene ba publiku no ba instituisaun sira seluk neebe servisu iha relasaun ho protesaun ba diretus humanus, atu nunee ema bele hatene katak sidadaun ida nee ninia diretu violadu hela.
“Se ita, hau nia diretu violadu, mas hau la denunsia ema seluk labele hatene, oinsa mak estadu atu bele tau matan, prosesu hirak nee tenke liuhusi faze sira, los duni ka lae, prosesu nee hetan violasaun diretus humanus ka lae, nee media sira nia papel halo servisu investigativu mak hetene prosesu, oinsa atu averigua, atu hetan verasidade husi asuntu hirak hanesan nee,” nia konklui.
(mik)







