DILI, STLTIMORLESTE.com – Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão dehan, ita prontu atu kumpri ita nia obrigasaun hahu husi adezaun nian, asegura integrasaun rejional Timor Leste (TL) nia ba ASEAN ho responsabilidade.
Liafuan nee hatoo husi PM Kay Rala Xanana Gusmão liu husi diskursu hafoin partisipa segunda reuniaun interministerial, koordenasaun no segmento da declaração Presidensia da 46 Simeira da ASEAN iha MNEK Dili, Segunda nee (28/07/2025).
“Hau apela ordem ba Ministeriu hotu-hotu atu mantein dedikasaun servisu makaas iha kompromisu ida nee, momentu ida nee sai hanesan responsabilidade, laos ministriu idak-idak kaer dehan ida nee hau nia, maibe ida nee hanesan responsabilidade estadu nian ba ita hotu,” dehan PM Xanana.
Xanana tenik, Kamboja konfirmadu sei laiha razaun relasaun ho ita, signifika atrazu iha asuntu ida nee sei laiha razaun atu atrazu esensial hotu-hotu menbru ASEAN esensialmente ita bele kaer nafatin envolvimentu ativu no kontinua estadu membru ASEAN ninia.
“Lao ba oin presiza duni instituisaun relevante konklui presiza realiza no submete dokumentus hotu resposta no esklaresimentu buat ruma atu hatan karik responde husu esklaresimentu ruma karik tenke hatan kedas hodi bele konklui dokumentus tomak ba prosesu kooperasaun legais nee, Sekretariu ASEAN no orgaun setoriais bele rezolve kestaun teknika neebe mak sei permite hela no preokupasaun neebe husi estadu membru sira nia.
Iha fatin hanesan, Ministru Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Bendito Freitas dehan, iha momentu istoriku admisaun formal ba inan-aman sira iha Simeira ASEAN iha loron 26 fulan Outubru tinan 2025, tanba nee agradese ba PM nafatin sai lideransa ba prioridade nasional ida nee.
Nia dehan, Komunikasaun Konjunta husi Sorumutuk Ministru Negosius Estranjeirus ASEAN nian ba dala 58 reforsa kompromisu ida deit husi ASEAN ba adezaun tomak Timor Leste nian, rekonhese ita nia dezempenhu neebe metin iha pilar tolu Komunidade nian no operasionalizasaun unidade TL nian iha Sekretariadu ASEAN nian.
“Reuniaun nee koalia kona-ba importansia husi koordenasaun neebe besik entre Ministru Estranjeiru no Kooperasaun sira no Ministeriu Asuntus Ekonomikus iha formulasaun no implementasaun prioridade ekonomika ASEAN, objetivu atu hametin efikas inisiativa ekonomika sira nian liuliu iha kontestu ASEAN nian Vistu 2045, no reflete aprosimasaun integradu no intersetorial neebe ita mos tenke adopta bainhira ita prepara ba adezaun tomak.
Nunee TL nia adezaun akontese iha kontestu jeopolitiku neebe kompleksu liu, relatoriu foin lalais kona-ba fronteira entre Kamboja no Tailandia agora daudaun iha mediasaun internasional nia okos fo hanoin ita kona-ba importansia husi prinsipiu esensial sira ASEAN, pas, unidade, dialogu no rezolusaun pasifika ba konflitu sira.
Enkuantu dezaun TL nian ba ASEAN laos deit sai nuudar vitoria diplomatika no sai nuudar pontu estratejiku ida ba ita nia futuru ,Ita serbisu hamutuk, ho unidade no sentimentu urjente atu asegura integrasaun ida neebe armoniozu no efetivu.
(EST 1)







