JU,S Informa Kazu Asediu Seksual, Halo Husi Autor Judisiariu Ida

JU,S realiza konferensa imprensa. (Foto: STL/Terezinha De Deus)

DILI, STLTIMORLESTE.com – JU,S realiza konferensa kona-ba Prokurador husi Ministeriu Publiku sai alvu keixa Asediu Seksual.

“JU,S mai informa ba publiku kona-ba kazu seriu asediu seksual halo husi autor judisiariu hasoru joven feto ida iha fulan Abril 2025,” dehan Advogada JU,S, Adelina Meluk ba jornalista sira iha Farol, Tersa nee (29/07/2025).

Nia esplika, autor judisiariu mane ida nudar Prokurador buka tuir feto joven ida neebe hetan dezafiu ho kazu ida hodi oferese ajuda ba nia. Mane Prokurador nee rona feto nia halerik ba ofisial iha Tribunal Dili, no mane nee lao tuir feto nee hodi aprezenta aan nudar autor judisial no oferese ajuda.

Nunee, feto joven vitima la hatene kona-ba prosedimentu no fo fiar ba informasaun husi mane nee no konkorda hasoru mane nee. Mane nee informa ba feto katak, nia sei ajuda feto no habosok feto katak, bele halo prosedimentu rekursu estraordinariu hodi liberta ninia kolega husi prizaun. Mane Prokurador nee koko identifika hanesan Juiz, katak nia iha influensia no bele hetan advogadu foun.

Mane nee kontaktu joven feto nee hodi informa ba nia kona-ba progresu ba preparasaun rekursu estraordinariu.

Nunee, joven feto nee la hatene katak, rekursu estraordinariu susar atu halo, no atu prepara tenke koalia ho arguidu rasik, no asina Prokurasaun no prosesu oin-oin neebe sei labele halo ho lalais no sein iha preparasaun no diskusaun klean. Ho nunee, nia fiar ema autor judisiariu hodi apoiu nia.

Sublina, Prokurador husu atu hasoru iha fatin ida no atu feto tama ba ninia kareta. Feto-joven nee nunka imajina intensaun husi Prokurador nee. Derepente, bainhira Prokurador refere katak, hahu ona prepara kazu rekursu estraordinariu ba vitima nia kolega, Prokurador refere hatun ninia kalsa no haruka feto nee atu halo seksu oral ba nia.

Reforsa, feto joven nee sente hakfodak no tauk loos, tanba Prokurador xave odamatan ninia reasaun mak atu habosok ema ida kontaktu nia husi telefone. Feto nee ninia reasaun mos atu hahu halo gravasaun vídeo hodi bele iha evidensia husi situasaun. Feto bosok katak ema husu nia atu sosa aimoruk ba ninia aman hodi buka razaun, atu halai sees husi situasaun iha kareta laran. Depois taka telefone feto hakarak sai husi kareta, Prokurador nafatin koko kaer feto nia isin ho forsa hodi ezije nia atu kaer ninia isin no ikus feto nee bele liberta aan no tun husi kareta.

No asaun ida nee hanesan asediu seksual komete husi Prokurador, tanba haree katak nia uza ninia funsaun hodi koko, la ho feto nia konsentimentu no la ho nia iha oportunidade atu deside, halo atividade seksual.

Advogada dehan, vitima sente trauma no tauk, maibe tempu hanesan vitima sente hirus loos ho autor judisiariu tanba komete asediu seksual hasoru nia. Vitima ikus informa ba Sr. Prokurador katak, nia sei halo keixa hasoru nia no katak nia iha evidensia ba Prokurador nia sala. Prokurador refere koko ameasa atu haruka polisa kaer vitima no mos Prokurador koko oferese osan ba vitima hodi nia la halo keixa hasoru Prokurador.

Nunee, depois fulan balun ida nee akontese iha fulan Maiu 2025, feto refere buka apoiu husi JU,S no hakat dahuluk iha prosesu refere, bazeia ba analiza no Konselhu husi JU,S, mak atu halo keixa dixiplinar ba Konselhu Superior Ministeriu Publiku, haree katak responsabilidade boot liu husi mane nee ninia hahalok mak nuudar autor judisiariu neebe uza ninia kbiit no sasan Estadu atu komete asediu seksual hasoru joven feto ida.

Adelina afirma, ho nunee iha loron 2 fulan Julhu, JU,S reprezenta vitima, hatama keixa ba Konselhu Superior Ministeriu Publiku liu husi rekerimentu formal dirije ba Sr. Prokurador Jeral, hamutuk video no evidensia seluk.

Dehan Vitima rasik la fahe ba publiku vídeo nee, maibe submete vídeo ba PGR. Tempu hanesan, vitima nunka husu osan ba Prokurador hanesan asaun atu hapus vídeo. Tuir lo-loos kontrariu, Prokurador mak kontaktu vitima beibeik no oferese osan atu nia la halo keixa ba ninia sala.

Informa tan, entre 2 Julhu too agora seidauk rona informasaun ruma kona-ba pedidu halo ba Konselhu Superior Ministeriu Publiku nian, no tuir informasaun neebe sira hetan, seidauk inklui pedidu tama iha loron 2 Julhu iha ajenda Konselhu Superior no seidauk loke prosesu dixiplinar hasoru Prokurador refere.

Bainhira hetan pedidu apoiu feto nee, JU,S hahu akonsela vitima atu uza mekanizmu prosesu dixiplinar ho fiar katak, Konselhu no PGR sei foti asaun lalais hodi garante profisionalizmu husi sira nia membru. Tempu hanesan haree katak mane nee autor judisial, ho formasaun barak no mos iha konhesimentu diak iha area direitu umanus, sira iha fiar ba ninia matenek no katak nia sei rekonhese ninia sala no sei kaer ninia responsabilidade.

Maibe haree katak, suspeitu asediu seksual nee abuza sistema judisial hodi persegue vitima, no koko defama vitima nia naran, vitima rasik hakarak ezije responsabilidade tomak ba asaun hotu hotu hasoru Sr. Prokurador nee.

Akresenta tan, tempu too ona atu hapara mane sira neebe sai suspeitu ba kazu asediu seksual inventa ka habosok istoria kona-ba feto nuudar estratejia defeza. Habosok feto mak halo sala viola lei sivil no kriminal no JU,S prontu atu garante katak ema sei la abuza lei no sistema judisial hodi sai instrumentu privadu ba ninia defeza.

Informa tan, Prokurador iha direitu atu defende aan husi alegasaun dixiplinar asediu seksual no tuir regulamentu Ministeriu Publiku nian, nia sei iha oportunidade ba ida nee. Feto vitima uza ninia direitu atu keixa Prokurador nee, no uza ninia matenek atu halai-sees husi situasaun asediu seksual.

Maibe haree katak, Prokurador refere ikus liu uza keixa krimi nuudar maneira perseguisaun hasoru vitima, entaun JU,S mos analiza fila fali kazu husi perspetiva direitu kriminal no depois konsulta ho vitima, vitima deside atu halo denunsia krimi hanesan, krimi exibicionismo, krimi pekulatu krime koasaun no krime denunsia kaluniosa.

Aleinde nee vitima mos sei konsidera lori kazu defamasaun sivil hodi husu indemnizasaun ba Sr Prokurador refere, haree katak nia rasik kontaktu vitima nia familia hodi bosok istoria katak sira nain rua namora no vitima mak buka mane kaben-nain no ikus hakarak halo prostituisaun ho mane refere.

“Ami mos informa katak, vitima iha prova oin-oin, inklui mensajen, gravasaun lian no gravasaun vídeo neebe komprova katak nia mak vitima husi asaun asediu seksual no abuzu poder hosi autor judisiariu,” dehan nia.

Konsidera, vitima hanesan joven feto ida neebe badinas, estuda no servisu, no koko halo ninia moris ho responsabilidade.

Ho laran susar, kazu ida nee hanesan kazu ba daruak neebe JU,S apoiu vitima sira neebe hetan asediu seksual husi autor judisiariu iha fulan 6 nia laran. Ba kazu Juiz husi Tribunal Rekursu, prosesu dixiplinar paradu no investigasaun krimi sei lao hela, maibe ho tempu kleur. Ba kazu hasoru Prokurador, keixa tama ona loron 2 Julhu. Ho nunee, rezulta duvida kona-ba vontade no kapasidade husi Konselhu sira atu determina responsabilizasaun ba hahalok asediu seksual komete hasi sira nia membru.

Oinsa mak autor judisiaiu sira bele aplika lei, bele lori kazu abuzu seksual ba Tribunal, bainhira sira rasik komete asediu seksual ho impunidade.

Asediu seksual problema ida neebe akontese iha profisaun hotu-hotu, dosente Universidade, diretor eskola, funsionariu publiku baibain, PNTL, FFDTL, iha partidu politiku laran, no sira seluk.

“Ho nunee ami husu membru hotu husi Konselhu Superior Majistratura Judisial, Ministeriu Publiku, Konselhu Superior Defensoria Publiku, Ministeriu Justisa no Koordenadora Reforma Judisial atu haree ho seriu problematika asediu seksual komete husi autor judisiariu, inklui halo formasaun kona-ba kestaun nee, estabelese sistema internal hodi simu keixa konfidensial husi publiku no foti asaun dixiplinar haree ba gravidade husi aktu refere,” dehan nia.

Iha fatin ketak, antes nee Prokurador Jeral Republika, Nelson de Carvalho dehan,
“Ba ida nee hau seidauk hatene,” dehan nia.

Hatutan tan, bainhira media konfirma ona mak nia foin hatene, tanba la tama iha facebook.

Reforsa, iha nia meza leten mos seidauk iha partisipasaun ida tama iha neeba. Maibe se partisipasaun ruma tama iha neeba sei haree hodi halo investigasaun loos ka lae, iha faze investigasaun mak foin deskobre lo-loos. Maibe atu foti desizaun ruma laos kompetensia Prokurador Jeral nian, tanba sira iha Konselhu Superior Ministeriu Publiku hodi haree ba ida nee.

Aleinde nee media tenta konfirma ba iha mane refere, maibe nia parte lakohi fo komentariu.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *