AMBENO, STLTIMORLESTE.com – Komunidade Oecusse lembra nafatin Masakre Bobo Ufe, depois Konsulta Popular 30 de Agostu 1999. Masakre boot nee hamate ema nain 84. Komunidade Oecusse hanoin hikas masakre boot nee ho misa santa neebe prezidi husi Padre Paroquia Nosa Senhora do Rosario Oecusse, Pe. Carlos de Deus iha area Aldea Tumin, Suku Bobometo, Postu Administrativu Oesilo, Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse-Ambeno (RAEOA).
Iha ninia omilia, nia husu Oecusse (Atoni) oan sira tenke unidade, kaer ukun tenke ukun ho fuan no domin, laiha ema tasi oan no ema foho oan, laiha metan no mutin. Tenke haree malu nuudar Atoni oan. Respeita malu labele haree ba koor partidu maibe tenke haree malu nuudar maun alin. Ativa partisipa ba prosesu dezenvolvimentu nasional no rejiaun Oecusse hodi kore povu husi moris kiak no mukit.
Sarani sira ba halibur aan hamutuk iha Aldeia Tumin, hodi reza ba maluk matebian sira neebe mate, hafoin Konsulta Popular 1999. Momentu neeba, sira prontu mate tanba hakarak ukun aan no povu Timor Leste manan duni ukun aan.
“Ita rekonhese sira, valoriza sira nia sofrimentu, reza nafatin ba sira. Ita sira neebe sei moris, goza ukun aan maibe keta haluhan maluk sira neeba mate iha momentu neeba. Ida-idak fo netik tempu, hodi reza ba sira. Ba sira neebe oras nee kaer ukun, tenke tau matan mos ba sira nia familia,” hatete Pe. Carlos de Deus iha Tersa (9/9/2025).
Iha misa requiem nee, tema evangelu foti husi titlu: “Jesus Hili Apostolu Nain 12”. Pe. Carlos de Deus hatete, sira nain 12 nee Jesus labolu deit maibe liu husi prosesu neebe klean no naruk. Molok hili sira nain 12 nee, Nai Jesus halo orasaun durante kalan tomak. Nia husu Aman Maromak nia intervensaun hodi hili ninia apostolu nain 12 hodi haklaken maromak nia liafuan diak, kura ema moras, fo liberdade ba ema sira neebe ema fo terus, ema hanehan, ema hewai no ema hakribi.
Klaru. Nai Jesus ninia misaun maka halo diak ba ema, tulun ema, lori ema sai husi susar no terus nia laran. Lori ema ba liberdade total.
“Oecusse rai neebe Santo, rai neebe riku tebes ho ninia istoria rasik. Tanba nee, mai ita buka sai ema neebe fuan boot, iha hanoin diak, konserva didiak rai santo ida nee ho ninia istoria rasik,” hatete Pe. Carlos de Deus.
Relijiaun Katolika tama Ilha Timor, sama ain dahuluk iha Lifau, Oecusse, depois mak kontinua ba rai boot, Praca (agora Dili). Nia husu Atoni oan sira, hametin sira nia fiar, haboot sira domin ba maromak, tulun maun alin sira neebe moris terus, susar no mukit nia laran.
Nia fo hanoin ba lider sira, matenek nain sira, labele uza rai ketan ida nee nuudar Kelinci Percobaan ba ema balu nia hakarak, sai ema balu nia pilotu. Maibe tenki hakaas aan, sai nain ba rai Oecusse. Atoni oan sira tenke haklaken lia los, dalan los, keta lori lia falsu bosok povu.
“Tan deit O nia kargu iha rai, O bele bosok maibe Anjo sira iha Lalehan neeba nee mak, sei tesi lia ba ita boot iha loron ikus. Ba Atoni oan sira, atu atinji ita nia objetivu maka nee, presiza tulun malu, rona malu, presiza apoiu malu ba buat neebe, lori ema hotu ba moris diak, moris hakmatek hanesan Nain Jesus mai lori pas ba ninia ema sira neebe moris deskontente,” dehan nia.
Nia hatete, tempu ohin loron, la presiza halo diskursu naruk-naruk, retorika neebe funan-funan, maibe halo serbisu. Husik serbisu nia rezultadu barulhu iha fatin-fatin, lidun-lidun sira.
Nia husu sarani sira, Atoni oan sira, tenki buka hakaas aan, labele monu ba ema nia lasu sira. Atoni oan sira labele halo povu Atoni oan sira sai atan.
“Fiar katak, i maluk sira neebe ohin ita hanoin iha santa misa ida nee, sira la ezije ita, atu selu sira nia kolen, maibe sira husu ba ita, atu moris iha unidade, pas no hakmatek nia laran, Atoni oan, buka tulun malu, respeita malu hodi lori povu Oecusse sai husi kiak no mukit nia laran. Ba juventude loriku asuwain sira, labele biba deit, haklalak deit, maibe tempu ohin loron estuda, kuandu la estuda, sei fo fatin ba ema seluk atu mai ukun fali ita. Wainhira ita la tulun malu, la apoiu malu maka ita sei fahe malu, ema seluk sei mai ukun ita, ema seluk maka sei mai fahe ita, ema seluk maka sei goja ita nia riku soin. Husu ba ukun nain sira, atu ukun ho domin, ukun ho justisa, ukun ho lia loos, keta haree ba koor, keta haree ba partidu, keta haree ba clubu, maibe haree ema hotu hanesan maun ho alin, hanesan atoni oan, laiha foho, laiha tasi, laiha metan ka mutin, maibe haree hanesan atoni oan, importante maka rona malu, ema neebe rona no halo tuir, ema nee sei hetan konfiansa husi ninia maun alin sira no hetan bensaun husi nai maromak,” afirma nia.
Iha biban nee, Pe. Carlos de Deus husu ba sarani no povu atoni oan sira, atu buka hakaas aan atu balele monu ba ema nia lasu sira, atu ema labele halo povu atoni oan sira sai atan, husi ema matenek mundu ohin loron nian.
Iha biban nee, Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse-Ambeno (PA-RAEOA), Regio da Cruz Salu liu husi ninia diskursu konsidera loron 08 – 09 Setembru, nuudar loron fundamentu akontesimentu masakradu, atu kulmina prosesu ikus ba luta libertasaun nasional.
“Nuudar Autoridade, ita fundamentu akontesimentu istoriku masakre neebe halo ita nia maun alin no inan ho aman sira, kuaze besik 100, neebe masakradu iha prosesu ida, atu kulmina prosesu ikus luta libertasaun nasional. Dala ida tan, Autoridade RAEOA fundamenta loron ida nee komemorasaun masakre Tumin, nuudar loron espesial ba inspirasaun no reflesaun importante rejional, nunee hateten ba ita nia povu, foinsae sira katak, ita atu mai too nee, presiza hatene,” dehan PA-RAEOA.
Iha biban nee, nia rekomenda ba intelektual Bobometo, atu tuur hamutuk hodi produs dokumentu ofisial ida, sai hanesan istoria hodi rai hela memoria kruel nee ba jerasaun sira mai tuir.
“Foin daudauk Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmao mai too Tumin, rekomenda ona intelektual nain tolu, imi hetan orden husi PM, atu hahu hakerek lalais, labele haluha, tanba iha futuru ita sei halo fatin nee sai sentru reflesaun istoria no rai hela istoria nee ba jerasaun foun sira kuandu mai vizita sunu-lilin, presiza lee atu hatene nia kronolojia masakre nee,” PA fo hanoin.
Rekomenda Feriadu Rejional
Iha biban nee, Prezidente Komisaun Organizadora, Agostu Poto Obe, rekomenda ba Prezidente Autoridade RAEOA, atu konsidera loron 8-9 de Setembru nuudar loron boot ba Timor Leste espesialmente iha RAEOA, hodi feriadu rejional.
“Ami rekomenda ba Prezidente Autoridade RAEOA, atu konsidera ami nia rekomendasaun nee, sei bele tau iha kalendariu Rejional Oecusse nian atu kada tinan feriado rejional hodi fo netik menutu ida ka rua, fo omenajen ba loron masakre Bobo-Ufe,” dehan nia.
Iha okaziaun nee, Prezidente Komisaun organizadora Masakre Bobo Ufe, hatoo agradese ba Autoridade RAEOA, tanba kontribui apoia fundu rihun US$ 10 no kontribuisaun husi entidade relevante seluk, hodi finansia atividade kompetisaun desportu hanesan tebe bola, dada tali, certame no atividade seluk tan.
“Ami agradese ba domin tomak husi Autoridade RAEOA, tanba primeira vez, apoia fundu ho valor boot tebes inklui lojistika,” afirma nia.
Tuir observasaun STL iha Tumin, iha loron Tersa (9/9/2025), Prezidente Autoridade RAEOA, Regio da Cruz Salu hamutuk ho Diretor Rejional sira, konsentra hamutuk iha Semiteriu Masakre Bobo Ufe neebe lokaliza iha Tumin, Suku Bobometo, Postu Administrativa Oesilo Oecusse, hodi hanoin hikas loron istoriku neebe moruk iha loron 8 ho 9 de Setembru 1999, Povu Atoni Oecusse lakon vida husi torturasaun too halakon ema Oecusse oan hamutuk 84 iha Masakre Bobo Ufe, nunee mos iha masakre seluk neebe akontese iha Oecusse, too halakon ema hamutuk 162 pesoas maka lakon vida.
Komemorasaun nee hahu ho lao marsa husi Sede Suku Bobometo husi joventude no familia martires da partria masakre Bobo Ufe no PA-RAEOA ho Diretor Rejional sira, lori espandu no Bandeira Republika Demokratika Timor Leste hakilar no fo viva ba Heroi martires da partria masakre Bobo Ufe no fo viva ba povu Timor Leste.
Jornalista: Joseph Koa
Editor: Gaudensius Mau







