DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Parlamentu Uniaun Europeia (UE), Francisco Assis konsideira manifestasaun husi estudante sira hanesan espregasaun iha nasaun demokrasia, nee akontese iha nasaun hotu hotu.
Prezidente Parlamentu Uniaun Europeia UE, Francisco Assis hatoo kestaun nee ba jornalista sira, bainhira remata halo enkontru ho Prezidente Republika, Jose Ramos Horta iha Palasiu Prezidensial, Nicolau Lobatu, Bairru Pite, Tersa (16/09/2025).
Nia hatete, ema hotu moris tempu ida neebe maka auto demokrasia aumenta, no demokrasia ida-nee hetan apresiasaun. Ezistensia demokrasia ida iha rejiaun mundu ida-nee importante tebes ba iha obrigasaun absoluta atu apoia Timor, nia povu, no tanba nee demokrasia.
Maibe iha oportunidade ho kolega sira Parlamentu Europeu atu apresia sesaun abertura no abertura Parlamentu nian. Sempre gratifikante ba sira atu esperiensia Parlamentu ida neebe funsiona ho membru sira husi partidu polítiku oin-oin.
“Halo manifestasaun no sira nia pozisaun mak estudante sira-nia manifestasaun rasik, neebe hanesan espresaun ida ba ita-nia demokrasia, buat ida neebe akontese iha sidade hotu-hotu. Laiha findesemana ida iha Europa neebe laiha manifestasaun neebe laiha protestu, tanba nee halo parte iha prosesu demokratiku. Maibe ita tenke hatene oinsa atu hasoru ida-nee, naturalmente, sempre ba ita-nia instituisaun reprezentativu sira nia diak. Maibe ida-nee parte ida hosi demokrasia. Timor ezemplu ida, ezemplu boot ida ba Europa tomak,” dehan nia.
Povu Timor tuir nia, nuudar povu ida neebe merese hetan admirasaun boot husi povu Europa hotu-hotu. Se ema hotu halo tuir, nia rasik halo parte iha jerasaun ida neebe moris tuir timor nia luta ba independensia nasional.
Iha biban nee nia dehan, figura boot sira Timor nian, iha-nia rain iha kazu, iha Portugal mak sinal lo-loos. Se sira tun ba dalan, sira hetan onra no rekonesimentu liu fali polítiku portuges sira. Portuges sira, neebe iha momentu sira neebe ladun diak hanesan nee, tenke governa nasaun.
“No figura boot sira, hanesan Prezidente Ramos Horta, ami hakarak dirije, nee mak referensia loloos. Laos konesidu iha mundu, manan-nain sira Premiu Nobel nian, figura estraordinariu ida, maibe vale liu, sira maka referensia moris ida ba saida maka luta ida neebe susar, no felizmente, sei sai ba afirmasaun rejime ida nian, ba afirmasaun nasaun ida nian, no ba afirmasaun demokrasia nian iha nasaun ida-nee,” dehan nia.
Jornalista: Emerenciana Pinto
Editor: Carme Ximenes







