DILI, STLTIMORLESTE.com – Ministeriu Edukasaun (ME) sei taka eskola internasional sira neebe la kumpri regras.
Ministra Edukasaun (ME), Dulce de Jesus Soares dehan, eskola internasional sira tenke kumpri kriteriu sira neebe mak iha GALA hasai. Problema nee iha nee, tanba ema barak loke eskola, husi ME iha obrigasaun tomak no iha sira nian mandatu katak, atu haree eskola internasional, tanba laos ema ida mai hanorin iha TL, tanba nia la hanorin ho tetum, português ou lian estranjeirus, liu-liu barak eziste eskola neebe hanorin ho lian inglês.
“Ita la taka kedas, maibe ita halo prosesu ida. Hau hanoin katak prosesu nee too iha inisiu 2026, kuandu sira la kumpri ita sei taka, iha regras hanesan nee. Ami mos hasai ona notifikasaun, sira tenke kumpri. Sekuandu ita informa ona Janeiru 2026, se sira la kumpri regras minimu neebe ME hatur nee tenke taka, tanba regras minimu neebe loke eskola. Sira labele loke eskola ida hanesan bisnis iha Timor, maube tenke klaru tanba Edukasaun laos bisnis ida iha Timor, tanba ema ida mai husi rai ida,lori ema nain 10, tanba sira hotu hatene englesh, maibe sira laiha sertifikasaun,” dehan Dulce ba jornalista iha salaun Ian Martin Balide, Segunda (22/09/2025).
Nia hatete, husi sira nian nasaun hatete, sira nee professore. Ezemplu nasaun Filipina, sai professores nee nia iha sertifikasaun ida katak, iha ninia nasaun nee ME ou institutu neebe mak fo sertifikasaun ba sai dosentes, nee sira nian dokumentus neebe prova katak,ema nee sai professor bele mai hanorin iha TL. Nunee mos husi nasaun sira seluk, nasaun ida-idak nee iha ninia regras, para atu tau ba ema neebe hetan sertifikasaun sai professores.
“Tanba nee GALA iha poder tomak iha atu halo verifikasaun, depois de verifikasaun iha mos gabinete juridiku ME, husi rezultadu verifikasaun sei hatoo ba iha membru governu, atu bele halo desizaun ida, tanba ita ba laos halo deit prosesu, maibe sira tenke priense kriteriu minimu ba akreditasaun no ba lisensiamentu. Kriteria nee iha tiha ona, ba se mak kumpri kriteriu minimu ba lisensiamentu, nee sira iha obrigasaun iha direitu tomak atu bele kopera iha TL,” tenik nia.
Nia dehan, laos eskola ida hanorin ho lian englesh, nia nee eskola internasional. Nee duni públiku presiza kompriende, laos eskola ida neebe mak hanorin ho lian englesh, nia eskola internasional ona, maibe atu sai eskola internasional iha padraun minimu neebe mak tenke kumpri. Primeiru padraun neebe importante, se nia hatete ninia aan dehan,eskola internasional, i nia tenke aprejenta dokumentus neebe mak prova evidensia legal hatudu katak, nia mai husi eskola internasional ou ME husi nasaun ida nian mak nia mai.
Jornalista: Jacinta Sequeira
Editor: Domingas Gomes







