INCSIDA Sei Koordena Hatun Despaixu, Obriga Sidadaun Hotu Hasai Ran

Foto Ilustrasaun

OEKUSI, STLTIMORLESTE.com –  Prezidente Institutu Nasional Kombate HIV-SIDA, Institutu Publiku (INCSIDA, I.P.) Daniel Marçal, promete sei koordena ho Governu liu husi Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão, atu hatuun despaixu ofisial ida, hodi obriga funsionariu publiku, estudante no komunidade sira, ho obrigatoriu tenke hasai ran iha fasilidade saude atu konfirma estatutu ba virus HIV-SIDA. 

Daniel Marçal, informa dadus ema infetadu HIV-SIDA, kada tinan dadus infetada ho virus HIV-SIDA aumenta, tanba dadus ema infetada too 2025 nee, Timor-Leste liu husi Ministeriu Saúde rejista ona 2.400. 

Husi numeru nee maioria infetadu HIV, tanba nee polítika  INCSIDA  kontinua halo divulgasaun hodi hasae koñesimentu ba sidadaun hotu halo prevensaun molok tama ba kondisaun grave SIDA ka AIDS. 

Ema barak mak seidauk iha konsiensia atu ba teste raan hodi konfirma estatutu, maibe nia kontinua moris livre nafatin,  bainhira tama ona AIDS too hakotu vida, seluk mosu fali, tanba relasaun sexuál nee risku tebes ba transmisaun HIV nee,” hateten Daniel ba jornalista sira iha Suku Costa, Kinta (25/09/2025).

Nia esplika, problema prinsipal neebe kauza mate ho AIDS, tanba ai-moruk laiha atu kura, signifika ema infetadu AIDS tenki mate, tanba nee presiza halo teste raan atu hatene estatu, karik infetadu HIV bele halo tratamentu sedu atu hapara nia transmisaun ba ema seluk.  

“Hau halo ona aprosimasaun ho nai ulun sira, agora koko atu hatoo ba Primeiru-Ministru, bele kalae, iha despaxu ida ka dekretu lei ida, husi Konsellu- Ministru, atu obriga funsionáriu, estudante no komunidade sira hotu, obrigatóriu halo teste masál, hotu-hotu tenke  ba hasai raan atu konfirma estatu ba HIV-SIDA,” nia tenik.

Tuir nia, tanba saida mak tenki halo teste obrigatóriu, tanba bainhira kona-ba virus iha faze HIV, ai-moruk garantidu bele halo ona tratamentu sedu, nunee labele kontinua monu ba SIDA ka AIDS.  

Maibe sira neebe senti todan, tanba dalaruma halo relasaun sexual livre, lakoi voluntária atu hasai raan, “Ida-nee mak problema neebe durante ne’le iha infrenta, tanba ita labele obriga ema, maibe ita nafatin enkoraza beibeik, atu ba hasai raan hodi hatene sira nia aan,” nia informa. 

Nia deklara,  INCSIDA nee konfirma katak, husi kazu 2.400 nee deteta direita husi fasilidade saúde sira, bainhira moras ka partu, atu ba konsulta fasilidade saúde mak foin deteta nia infetadu HIV. 

“Maibe bainhira, Governu apoia ho despaxu ka dekretu-lei ruma, halo teste masál, nee diak liu-tan, nunee halo kedas intervensaun lalais ba HIV molok kontinua ba AIDS, tanba Timor-Leste, labele husik virus aat nee invade ema hotu, tanba dadus too ona 20.400, laos numeru kiik, sei numeru kontinua hadaet beibeik, ita-nia nasaun nee sei laiha rekursu umanu neebe  kualidade,” nia katak. 

Nia fo exemplu, kada tinan bainhira too Dezembru ema barak viajén ba estranjeiru, balu ba ferias balu halo avaliasaun, nee laos sai risku maibe konforme hahalok mos, karik too ema nia rai, prátika hela relasaun sexuál la ho seguru, konserteza sei lori virus nee fila-fali mai TL.

Jornalista: Jeniche da Costa

Editora: Domingas Gomes

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *