Maratona Internasional ho Tema “Halai Ba Palestina “

Foto: Espesial

DILI, STLTIMORLESTE.com – Maratona Internasional Dili nia adosaun ba tema “Halai ba Palestina” reprezenta kompromisu prinsípiu ida ba paz, solidariedade, no valor universal sira neebe orienta Timor Leste husi nia independensia rasik.

Desizaun ida-nee, iha patronu diretu Prezidente Republika, Jose Ramos-Horta nian, mosu husi komprensaun boot kona-ba luta, rezistensia, no poder transformador solidariedade internasional nian.

Fundasaun Istoriku no Autoridade Moral Timor-Leste hili atu hamriik hamutuk ho Palestina laos arbitrariu maibe iha baze boot iha esperiensia istoriku rasik. TL nasaun sofre tiha ona okupasaun tinan 24, neebe lakon ema 200,000 liu ida tersu husi populasaun, komprende ho laran tomak moras husi okupasaun, hakarak autodeterminasaun, no papel importante solidariedade internasional nian iha hetan justisa no paz.

Prezidente Ramos Horta, Laureadu Nobel ba Paz nian neebe ajuda lidera luta libertasaun rasik, lori autoridade moral uniku ba pozisaun ida nee.

Nia kompromisu ba dame laos teoriku maibe forma liu husi diplomasia dekada barak, negosasaun, no serbisu pasiensia hodi harii ponte entre inimiku sira neebe dadauk.

Apelu ba Pas, Laos Divizaun Tema “Halai ba Palestina” fundamentalmente kona-ba dame, laos polítika partisan. Nee defende Rezolusaun paz nian ba konflitu Israel-Palestina Konsensia kona-ba sufrimentu humanitariu la importa nia fonte Direitu universal ba autodeterminasaun neebe Timor Leste rasik ezerse Remata violensia kontra sivís hotu, Palestina no Israel Ida-nee laos endorsu ba movimentu polítiku ida ka rejeisaun ba Israel nia direitu atu eziste. Maibe, ida-nee apelu ba komunidade internasional atu rekonese aspirasaun lejítimu povu Palestina nian hodi servisu ba solusaun justus neebe garante seguransa no dignidade ba hotu.

Aleinde nee desportu hanesan Ponte ba Paz, Maratona nee korporiza Prezidente Ramos-Horta nia vizaun uza desportu ba diplomasia no paz. Desportu iha kapasidade uniku atu liu divizaun polítiku no une ema sira iha valor umanu neebe hanesan. Liu husi hili tema ida-nee, konvida korredor sira husi nasaun hotu inklui Israel atu partisipa iha dialogu kona-ba paz, justisa, no rekonsiliasaun.
Eventu nia misaun atu harii ponte liu husi desportu no “harii fraternidade entre povu no povu sira iha mundu tomak kontinua hanesan simu partisipante husi background hotu neebe fahe kompromisu ba paz no dignidade umana.

Konsistensia ho Lei Internasional no Valor sira, Timor-Leste nia pozisaun tuir lei internasional no konsensu global boot kona-ba direitu Palestina nian.

Hanesan Prezidente Republika Ramos Horta dehan ona, “Ita kondena violensia kontra sivís hotu hodi suporta povu Palestina nia aspirasaun lejítimu ba estadu no autodeterminasaun. Ita-nia pozisaun konsistente ho rezolasaun Nasaun Unidas nian no refleta prinsípiu justisa no direitu umanu hanesan neebe komunidade internasional aplika atu suporta Timor-Leste nia luta ba independensia nee rasik,” dehan PR, Horta.

Nunee mos Integrasaun ASEAN no Unidade Rejional Importante, maratona nee mos selebra Timor-Leste nia adesaun tomak iha ASEAN, hatudu kompromisu ba kooperasaun rejional no koezistensia paz nian. Tema rua ida-nee hatudu oinsa solidariedade ho direitu Palestina nian kompatível ho harii relasaun pozitiva iha rejiaun no globalmente. ASEAN rasik suporta kleur ona solusaun estadu rua no autodeterminasaun Palestina nian, pozisaun konsistente ho norma diplomatiku rejional.

Tema Halai ba Palestina refleta Timor-Leste nia valor solidariedade, paz, no justisa valor hanesan neebe sustenta TL tempu nakukun liu no orienta ba independensia. hamriik ho povu hotu neebe luta ba liberdade no dignidade, hanesan komunidade internasional hamriik ho TL.

Jornalista: Emerenciana Pinto
Editora: Carme Ximenes

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *