DILI, STLTIMORLESTE.com – Governu liu husi Ministeriu Justisa hamutuk ho Parseiru International Organization for Migration (IOM), halao lansamentu Website Komisaun Luta Anti Trafiku Umanu (KLATU).
“Forma ida komprimisiu Governu nian, Governu iha komitmentu boot hare ba iha programa Governu, koalia mos kona-ba oinsa maka atu admit Instituisaun Estadu liu liu ba iha politika dijitalizasaun,” dehan Ministru Justisa, Sergio Hornai ba jornalista sira, iha Kaikoli, Dili, Kinta (09/10/2025).
Politika dijitalizasaun nia objetivu tuir nia atu habelar informasaun ba iha komunidade, atu komunidade bele iha konhesimentu hodi kontribui, ba iha instituisaun sira neebe servisu kona-ba Trafiku Umanu.
Maibe Komisaun trafiku umanu tutela iha Ministeriu Justisa nia membru sira mai husi entidade Estadu nian, Sosiedade Sivil orgaun Polisia Kriminal, Servisu Imigrasaun, Ministeriu Publiku, no Ministeriu Justisa rasik, atu hakbit haklean sira nia servisu, kona-ba atividade sira neebe sai hanesan prekupasaun ita nia nasaun rasik no mos nasaun sira seluk katak, krime sira hanesan nee la iha ona fronteira.
Governante nee informa, lansamentu nee hanesan komprimisiu Governu nian, komisaun nee estabelese hare katak dijitalizasaun hanesan forma oinsa maka atu bele introduz hanoin sira neebe dezenvolve iha sistema ida nee. Se karik sira halo ona desizaun neebe Estadu foti, halo ona atividade neebe sira foti bele tau iha website, atu komunidade bele akompana, no fo sira nia hanoin ruma ba servisu neebe Komisaun Trafiku Umanu halo.
“Se karik komunidade sira iha konhesimentu kona-ba aktu sira neebe lao iha sosiedade nia leet, sira mos bele kontaktu, atu bele aprezenta pontu situasaun balu ba iha Komisaun nee, atu halo akompanamentu halo prevensaun, se karik iha iregularidade neebe mosu, halo kordenasaun ho entidade investigasaun kriminal nian, kuandu iha situasaun infrator sira iha Timor Leste,” hatete nia.
Iha fatin hanesan, Xefe Misaun Organizasaun Internasional (IOM), Jewel Trishia Ali hateten, IOM nia kompromisu mak atu sai parseiru ida hodi rezolve dezafiu migrasaun sira neebe urjente liu ohin loron. No observasaun husi parseria ida nee laos iha deklarasaun luan sira, maibe iha asaun konkreta, ho valor akresentadu.
“Hau nia vizita sira foin lalais nee ba pontu sira kruzamentu fronteira nian iha Batugade, Salele, no Sakato halo dezafiu no oportunidade klaru tebes,” dehan nia.
Nia hatutan, Governasaun fronteira neebe metin no medida sira kontra trafiku nian laos deit kaixa sira ba membru ASEAN nian sira maka baze ba nasaun soberanu, reziliente no integradu ida. Ida nee lori ba realizasaun prinsipal ida, lansamentu ba ita boot nia Planu Asaun Nasional kona- ba Kontra Trafiku.
Aleinde nee, Diretor Nasional Polisia Sientífika Investigasaun Kriminal, Vicente Fernandez de Brito reforsa, objetivu ba lansamentu nee, fo porsaun boot importante ba iha medida prevensaun nian.
“Plataforma nee, ekipamentu ida ka instrumentu ida para bele kontribui ba iha prosesu prevensaun krime, agora oinsa mak ita bele dezenvolve plataforma ida nee mak liu hosi Sensibilizasaun, enkoraza ita nia komunidade para insere iha informasaun ruma au mesmu tempu tenke iha faze ida para halo formasaun iha ita nia territoriu Nasional,” dehan nia.
Jornalista: Terezinha De Deus
Editor: Carme Ximebes







