PR Horta Abertura Forum Tais 2025

Foto: Media PR

DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR), Jose Ramos Horta halo abertura ba forum tais 2025 husi inan soru nain sira, hodi prezerva patrimoniu hakbiit soru nain sira no avansa oportunidade ekonomiku.

Liafuan nee haktuir husi Prezidente Republika Jose Ramos Horta, liu husi nia diskursu bainhira halo lansamentu ba forum tais 2025 iha Palasiu Prezidensial Nicolau Lobato, Bairo Pite, Tersa (14/10/2025).

“Agradese liu liu ba Timor Aid CEO Lopes hanesan hun no klamar prezerva laos deit tais maibe lingua tetun uluk kedas iha tempu luta iha Darwin, sira hahu ona ba ida nee ba prezervasaun ba lingua tetun, ohin loron nasional kultura ita halibur ida nee para hahu forma ida,” dehan nia.

Prezidente Republika hatete, nia mos promove tais kleur ona liu husi halo kazadu ho tais.

Eventu nee fo sai konaba susesu sira husi rede Rede Soru Nain (RSN), hametin polítika sira, no buka dalan inovadora sira ba meius subsistensia sustentavel iha setor tais.

Tais, textil tradisional TL nian neebe soru ho liman, hanesan símbolu forte ida ba nasaun nia identidade kultural no fonte rendimentu neebe vital ba feto rural sira. Maibe soru-nain sira kontinua hasoru dezafiu sira hanesan asesu ba merkadu neebe limitadu, kompetisaun husi limitasaun sira neebe imprime no importadu, falta finansiamentu, risku klimatiku no envolvimentu foin-sae nian neebe kiik.

Ho apoiu husi UN Women Timor Leste, Timor Aid no Fundasaun Alola servisu hamutuk desde 2021 hodi hametin setor tais liu husi formasaun, ligasaun merkadu, no advokasia polítika. Inisiativa nee agora habelar ona ba munisípiu 13 hotu, no iha 2025 halao ona peskiza baze nasional soru nain nian ba dala uluk, hodi fornese dadus vital sira kona-ba soru nain sira nia meius subsistensia no potensia merkadu nian.

Forum nee ofisialmente loke husi Prezidente Jose Ramos-Horta, neebe elojia reziliensia no kriatividade husi feto soru-nain sira. Soru tais laos deit artezanatu ida ida nee maka eransa nia fuan no dalan ida ba feto sira nia empoderamentu ekonomiku. Governu iha kompromisu atu apoia polítika sira neebe prezerva kultura no iha tempu hanesan garante mos meius subsistensia sustentavel ba soru nain sira.

Xefe Misaun UN Women Timor-Leste, Nishtha Satyam sublina, importansia husi igualdade jeneru iha dezenvolvimentu ekonomiku “Igualdade jeneru no feto sira-nia empoderamentu ekonomiku maka sentral ba dezenvolvimentu sustentavel. Apoia inan feton soru nain liuhusi polítika sira neebe bazeia ba evidensia, investimentu no kolaborasaun entre entidade oioin, garante katak sira-nia abilidade kultural sira sei tradus ba meius subsistensia neebe reziliente.”

Ministru Komersiu no Industria, Filipus Nino Pereira, sublina, liga ho prezervasaun kultural ho inovasaun no dezenvolvimentu merkadu, bele hasae kualidade no valor ekonomiku tais nian.

“Ami nia polítika sira hakarak asegura asesu justu ba merkadu no meius subsistensia sustentavel ba feto soru-nain sira iha nasaun laran tomak,” dehan Ministru nee.

Sekretariu Estadu Arte no Kultura, Jorge Soares Cristavão hateten, proteje tais nuudar parte patrimoniu kultural Timor-Leste nian, nee importante tebes.

“Liu husi kolaborasaun entre governu, parseiru dezenvolvimentu sira, no soru nain sira, ita bele asegura katak abilidade tradisional sira-nee preserva ba jerasaun sira enkuantu kontribui ba kreximentu ekonomiku feto nian,” nia tenik.

Forum nee konklui ho aprejentasaun kultural no kompromisu ida hosi parte interesada hotu-hotu atu kontinua apoia soru nain tais sira, hodi garante sira-nia abilidade, kriatividade, no meius subsistensia prezervadu no aumenta sai diak liu tan.

Jornalista: Emerenciana Pinto
Editota: Domingas Gomes

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *