BAUKAU, STLTIMORLESTE.com – Visi Primeiru Ministru, Ministru Koordenador ba Asuntu Sosial no Ministru ba Dezenvolvimentu Rural no Abitasaun Komunitaria, Mariano Assanami Sabino kumpri orientasaun husi Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hodi halao dialogu ho estudante sira iha Munisipiu Baukau, tanba konsidera estudante foinsae mak ema neebe importante ba nasaun Timor Leste.
Deklarasaun nee Visi Primeiru Ministru, Mariano Assanami Sabino hateten, bainhira realiza dialogu dame nian liu husi formasaun karakter nasaun ho estudante husi eskola Ensinu Sekundaria no entidades sira iha Munisipiu Baukau neebe realiza iha Salaun Ginaziu Vila Nova Baukau, Tersa 13 Outubru 2025 ho tema harii karakter Nasaun Estadu ho Dame realiza iha salaun Ginaziu Vila Nova, Baukau hetan partisipasaun husi estudante Ensinu Sekundaria Jeral 02 Vila Nova, Sekundaria 01 Tirilolo, Kilik Waigae, ESSA, SAKROJES, CAFE no seluk tan.
“Objetivu husi dialogu nee tanba oan alin sira mak importante tebe-tebes ba ita nia rai, imi nee mak ema neebe importante katak imi nee espesial ba ita nia rai no Nasaun, tanba nee mak ita nia Avo Nana mak haruka hasoru oan bei oan sira, tanba imi mak importante hakuak boot husi Avo ba imi hotu,” katak Assanami.
Visi Primeiru Ministru nee sublina, objetivu seluk husi gialogu nee mak intrudus Timor-Leste nian adezaun ba ASEAN ba estudante Sekundaria sira atu hatene, hodi prepara aan no kompete iha futuru mai, tanba iha loron 25 Outubru nee Timor Leste ofisialmente sai membru ASEAN mak Timor Leste nia barreira sei nakloke ba Nasaun seluk husi ASEAN no Timor-Leste mos, sei tama iha barreira Nasaun seluk nian iha ASEAN.
Nia fundamenta, Timor Leste nia adezaun ba ASEAN estudante no foinsae sira mak importante liu atu kompete iha familia ASEAN liu husi involvimentu dignu no harii Instituisaun kompetente ida atu kompete, hanesan mos Timor Leste nia invovimentu iha Comunidade Pais de Língua Portugues nomos funda G7+ inklui tama iha komersiu mundial.
“Tanba nee ohin hau mai fo mensajen katak, ita tama ASEAN laos deit atu kompleta, maibe hatudu ita tenke kompetativu, iha utilidade tenke matenek, tanba nee tenke respeita mestri sira, tanba sira mak forma ita Aswain nafatin luta ba libertasaun povu dignifika katak, Timor rai kiik maibe ita la kiik iha nasaun boot sira nia oin. Imi mak rikusoin Timor nian importante ba ita nia rai ho imi deit ita lao ba oin, tanba ida nee mak importante ohin hau mai,” Assanami argumentu.
Governante nee salienta, mezmu Timor Leste Nasaun kiik iha Mundu, maibe la kiik iha Nasaun boot sira nia matan, tanba kontribui ba pas no estabilidade iha rai klaran. Nunee husu estudante no foinsae sira haburas pas no dame iha sosiedade, tanba dialogu refere realiza ho tema konstrusaun Pas, Estadu, Nasaun no Karakter.
Iha fatin hanesan, Prezidente Autoridade Munisipiu Baukau, Veneranda Lemos agradese ba Visi Primeiru Ministru Mariano Assanami Sabino, tanba bele dialogu halo dialogu ho estudante foinsae sira iha Munisipiu Baukau.
“Dialogu ida nee importante tebes, tanba dialogu nee koalia ho ita matan ho matan fuan ho fuan haree kona-ba pas no estabilidade iha ita nia rai Baukau, kontribuisaun estudante sira nian ba iha konstrusaun estadu no Dezemvolvimentu,” Katak Veneranda.
Enkuantu estudante husi eskola Ensinu Sekundaria Sagrado Coração de Jesus Vila Nova Baukau, Celma do Rosário da Costa da Silva konsidera dialogu refere importante tebes, tanba Governu kria politika lori besik programa ASEAN nian ba estudante foinsae sira atu prepara aan kompete iha futuru mai.
“Ami sente kontente tanba bele partisipa hatene klean oituan kona-ba Pas, Edukasaun no ASEAN nian neebe ita Timor sei tama ba ASEAN iha fulan Outubru nee nia laran,” Celma espresa.
Estudante nee katak, nuudar jerasaun kontinuador sei kria pas, estabilidade no kontinua prepara aan hodi atinji mehi iha prosesu dezenvolvimentu.
Entretantu seremonia dialogu nee hetan partisipasaun mos husi diretores no Koordenadores eskola husi eskola Sekundaria Jeral, Filial, Tekniku Vokasional no Katolika sira iha Postu Administrativu Baukau Vila no hetan seguransa masimu husi membru Polisia sira.
Jornalista: Tomas
Editora: Carme Ximenes







