Tribunal Julga Arguidu MG

Foto: STL/Terezinha De Deus

DILI, STLTIMORLESTE.com – Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili halao julgamentu ba arguidu ho inisial MG, tanba komete krimi rua hanesan Abuzu Konfiansa no Burla Agravadu.

Tuir faktus neebe iha katak, iha loron 06 ho loron 08 fulan Otubru-tinan 2021, haleu oras tuku 09:00 otl, arguidu MG ba iha lezadu JS nian, neebe lokaliza iha Bairo Pite.

Iha loron dahuluk, arguidu ba lezadu nia loza, ho objetivu hola sasan ka material konstrusaun. Iha loron daruak, arguidu ba tula-tan sasan ka material mak hanesan, Mareta rua (2), Profil ida (1), Alkate rua (2), Makina koa besi ida (1), Sementu saka rua nulu (20), Kado koa ai ida (1), Mangeira rolo ida (1).

Husi material neebe mak arguidu foti husi lezadu nia loza, ho total hamutuk osan rihun tolu atus hat neen nulu resin hitu, sen hitu nulu resin lima (5 3.467,75).
Momentu nee, arguidu seidauk selu ho osan ba iha lezadu, tanba arguidu deklara nia aan katak hanesan ema veteranu ida, arguidu mos entrega nia kartaun foti osan husi banku BNCTL ba iha lezadu, hodi fo garanti ba lezadu, tanba nee mak lezadu mos ho konfiansa entrega sasan ka material sira ne ba iha arguidu.

Ikus mai arguidu halai ses husi lezadu no promote hodi bosok lezadu atu selu, maibe laiha rezultadu husi arguidu.

Iha loron 17 fulan Marsu tinan 2022, oras tuku 14:00 otl, arguidu ho lezadu ba halo deklarasaun iha Eskuadra Polisia Dom Aleixo (anexa) katak arguidu sei selu osan ba lezadu, maibe laiha rezultadu too agora no arguidu hadok aan husi lezadu no nia hela fatin hodi ba tiha iha Viqueque.

Arguidu rasik mak hakarak halo ho forma livre, ho komportamentu neebe mak hakerek ona iha leten hodi enganu ka bosok lezadu ho prejuizu valor neebe mak hakerek ona iha leten.

Hatene mos katak, hahalok arguidu nian hanesan meiu ida hodi konkretiza hahalok ho meiu abuza lezadu nia konfiansa neebe mak fo ba arguidu.

Maski arguidu hatene katak nia hahalok nee lei proibi maibe, nia halo nafatin. Ho hahalok hirak nee, konsidera arguidu MG, hanesan autor material ho forma konsumadu no konkursu, Pratika krime ida, abuza konfiansa agravadu, previstu no punidu tuir artigu 257, Kodigu Penal.

No pratika krime ida, Burla Agravada, previstu no punidu tuir artigu 266 husi Kodigu Penal.

Hatan ba akuzasaun neebe iha arguidu deklara katak, sasan neebe arguidu foti laos lori ba iha arguidu nia uma, maibe lori ba iha kompanhia ida no too agora kompanhia seidauk fo osan ba arguidu atu selu sasan sira nee, tanba Estadu seidauk fo osan kompanhia nian.

Arguidu mos rekonhese, prejuizu neebe iha too agora seidauk selu ba lezadu, hodi selu ba loja nain.

Lezadu deklara katak, lezadu servisu iha loja nee, arguidu atu foti sasan iha loja liu husi lezadu, tanba nee maka lezadu hateten ba iha patraun katak, lezadu maka foti sasan sira nee no ikus mai patraun aseita.

Lezadu deklara tan, momentu neeba patraun fo hatene katak, sasan neebe foti liu fulan tolu tenke selu ona, maibe liu tiha fulan tolu arguidu la fo osan ba lezadu hodi selu ba iha patraun, ho ida nee maka patraun mos husu osan. No lezadu tau fiar ba iha arguidu hodi husu ba patraun atu foti sasan, tanba arguidu entrega dokumentu garantia balu ba iha lezadu.

Lezadu deklara, problema mosu tiha maka foin halo deklarasaun, antes nee halo kreditu ba meza no kadera arguidu selu, maibe kona-ba sasan konstrusaun maka arguidu la selu.

Lezadu mos deklara, momentu lezadu koalia ho arguidu verbal deit, la iha akordu ka deklarasaun eskrita balu. Kona-ba sasan neebe arguidu foti atu lori ba iha neebe, lezadu la hatene, no too agora lezadu seidauk selu sasan sira neebe foti.

Rona tiha arguidu no lezadu, iha alegasaun MP haree katak, arguidu nia hahalok nee prense ba krime Burla Agravadu, tanba nee husu Tribunal tetu hodi aplika justisa neebe justu ba arguidu. Kona-ba krime Abuzu Konfiansa MP husu Tribunal atu absolve arguidu.

Aleinde nee, Defeza iha nia alegasaun husu Tribunal atu absolve arguidu husi krime rua nee, tanba konsidera la provadu ba akuzasaun neebe iha.
Rona tiha alegasaun, adia ba loron seluk hodi rona desizaun Tribunal nian.

Audensia julgamentu nee, prezinde husi Juiz Kolektivu, Jumiati Freitas, Jose Quintao, Jose Gonsalves, Ministeriu Publiku reprezenta husi Prokurador ida, no arguidu hetan asistensia legal husi Defensor Publiku, Joao de Carvalho.

Jornalista: Terezinha De Deus
Editora: Carme Ximenes

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *