MS Realiza Formasaun Refreshing ba Pesoal Saude

Foto: STL/Jeniche da Costa

DILI, STLTIMORLESTE.com – Ministeriu Saude (MS) neebe apoiu husi Organizasaun Mundial Saude (MS) hodi realiza formasaun refreshing ba Profesional Saude ho Veterinarius sira kona-ba prevensaun no kontrolu moras Raiva iha Timor Leste (TL).

“Ho laran haksolok tebes hau hakarak fo benvindu ba ita hotu-hotu iha serimónia abertura formasaun refreshing ba profisionais saude no veterinarius kona-ba Prevensaun no Kontrolu Moras Raiva, neebe organiza husi Ministeriu Saude ho apoiu tékniku,” hatete Vise Ministru ba Fortalesimentu Institusionál Saúde (VMFIS), José dos Reis Magno ba jornalista sira liu husi nia diskursu iha salaun CNE, Tersa (28/10/2025).

Nia dehan, iha kontestu formasaun refreshing ida nee importante tebes atu reforsa kapasidade profisionais saude no veterinárius sira iha sira ninia area idak-idak atu halo, kontrolu no vasinasaun animal, vijilânsia epidemiolojika, promosaun saúde no jestaun kazu raiva.

“Konhesimentu no pratikas neebe ita nia profisionais sira sei simu iha formasaun ida nee mak sai xave atu hadiak resposta klinika, akonselhamentu komunidade no koordenasaun entre saude umana no veterinária. Utilizasaun ba ita nia feramentas dijitais ba vijilansia no notifikasaun. TLHIS e ICBS no hirak nee laos apenas sesoens téknikas, maibe kompetensia sira neebe mak salva ema nia vida,” nia tenik.

Nia esplika, formadores sira neebe ohin prezente, sira hetan ona kapasitasaun no sira mak sei disemina konhesimentu ba profisionais sira hamutuk 400 husi lina frente iha munisípius sira hotu, hodi garante katak kada postu saude no kada klíniku bele responde ho lalais no lo-loos, bainhira ema ida neebe asu tata too ba sira.

Nia deklara, formasaun ohin nee reprezenta marku ida importante iha esforsu koletivu atu proteje sidadaun idak-idak iha Timor Leste. Reflete kompromisu forte husi IX Governu Konstitusional no Ministériu Saúde ninian iha reforsa vijilânsia ba moras, resposta sedu no koordenasaun intersektorial.

“Ida nee aliña diak tebes ho ita nia kuadru ba vijilânsia no resposta integrada hasoru moras neebe orienta ba abordajem saúde ida deit (One Health), neebe mos rekonhese katak, saude ita ema, saude animal no ambiental sira iha ligasaun ba malu,” nia Informa.

Nia hatutan, Fortalesimentu sistema nasional saude iha area téknika barak inklui ba prevensaun no kontrolu moras raiva.

Hau husu ba partisipante hotu-hotu atu aproveita oportunidade ida nee ho empenu, dedikasaun no motivasaun. Funu kontra moras raiva, ezije kompromisu, kolaborasaun intersetoriál no vijilânsia kontínua. Hamutuk ita bele garante katak, laiha tan sidadaun Timoroan ida mate tanba moras ida neebe bele prevene,” nia koalia.

Governate nee mos hakarak fo apresiasaun ba formadores no organizadores neebe halo esforsu makaas atu lori formasaun ida nee sai susesu. “Hau nia dezeju mak formasaun ida nee sai produtivu no fo rezultadu tuir ita nia esperansa,” nia argumenta.

Iha fatin hanesan, Diretor Servisu Saude Munisípiu Vikeke, Aljakson Soares Maia informa, formasaun refreshing ida nee ba Munisipíu tolu, mak Baukau, Vikeke no Lautem.

“Formasaun nee importante ba ita, atu nunee ita nafatin halo vijilansia, nunee munisipíu tolu neebe seidauk hetan moras raiva, ita nafatin kontinua halo prevensaun, nunee moras nee labele akontese iha munisipíu tolu nee,” nia afirma.

Jornalista: Jeniche da Costa
Editor: Xisto Mendonça

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *