Integrasaun ba ASEAN no OMK Hanesan Odamatan ba TL Atu Halo Exportasaun ba Produtu

Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão. (Foto: Media GPM)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão hateten, integrasaun ba ASEAN no Organizasaun Mundial Komersiu (OMK) hanesan oportunidade ba Timor Leste, atu loke merkadu foun liu husi halo exportasaun ba produtu neebe iha hanesan kafe.

Xanana hatete, Timor Leste adere formalmente ba OMK iha 2024 no iha loron 26 Outubru 2025 sai membru plenu direitu husi ASEAN, hanesan feitu historiku no transformador ida ba pas.

“Halo parte OMK ho ASEAN hanesan odamatan neebe nakloke ba merkadu foun ho oportunidades. Atualmente, exportasoens naun-petroliferas Timor Leste nian besik milhaun US$ 21 kada tinan, liu-liu husi Kafe. Faktu nee hatudu hanesan dezafiu ida no mos oportunidade,” hatete PM, Xanana iha ambitu debate proposta lei Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2026, iha faze jeneralidade, neebe halao iha plenaria Parlamentu Nasional (PN), Kuarta (05/11/2025).

Xefe Governu hatutan, tama iha merkadus foun iha kuadru OMK ou ASEAN, Timor Leste bele multiplika numeru nee, hodi garante prezensa iha rejiaun ida hanesan ASEAN, tanba besik milhaun US$ 680 potensiais klientes.

Maibe ho oportunidades sempre mosu responsabilidades foun. Tanba nasaun sira husi ASEAN hein hela atu Timor Leste sai hanesan parceiro ida neebe sira bele konta – parseiru ida neebe bele kumpri nia promessas, neebe bele administra nia rekursus ho forma sensata no neebe bele konsolida instituisoens ba ninia melhor funsonamentu.

Eis Prezidente Republika mos reforsa liu tan katak, integrasaun ba ASEAN no OMK nee iha mos kontestu oportunidades versus responsabilidades mak Timor Leste bele projeta nia lian, iha koredores sira neebe foti desizoens rejionais – lian ida neebe hili pas em vez do konflitu no dialogu em vez de divizaun.

Tanba iha planu internasional, iha mundo konturbadu (ka, nakonu ho konfuzaun) tanba funu, instabilidade ho intransigensia, Timor Leste sai hanesan ezempluu ida ba pas, rekonsiliasaun ho toleransia, tantu relijioza ho politika, aleinde bele kontribui ba mundu neebe diak liu.

Jornalista: Alberto Menezes
Editora: Carme Ximenes

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *