BAUKAU, STLTIMORLESTE.com – Sekretariadu Timor Leste Extractive Industries Transparency Iniatiative (TL-EITI) kapasita funsionariu sira, kona-ba area finanseiru mining no petroleum reveneu, volume taxa no Orsamentu Jeral Estadu (OJE).
Koordenadora Nasional TL-EITI, Emelia dos Santos de Jesus esplika, Timor-Leste Extractive Industries Transparency Iniatiative nia papel mak atu halo tranparansia ba fundus rekursu naturais rasik liu liu fundu petroleum no minerais liu husi servisu hamutuk ho Autoridade Nasional Mineiru, Timor GAP, kompanhia administrativa sira inklui Governu husi Ministeriu Finansas, tanba nee Timor-Leste Extractive Industries Transparency Iniatiative kapasita funsionariu sira husi Diresaun Finansas no Dirasaun Aprovisionamentu husi Ministeriu Petroleum no Rekursu Minerais hamutuk ho funsionariu sira husi Sekretariadu Timor-Leste Extractive Industries Transparency Iniatiative, atu apar rekerimentu standar internasional husi Extractive Industries Transparency Iniatiative nian hodi halao servisu diak liu tan.
“Rekerimentu nee koalia kona-ba rekolhasaun rendimentu ka reseitas sira husi kompanhia estrativa sira, ami espera neineik maibe beibeik sira bele aumenta koinhesementu, tanba laos liu husi formasaun mak sira bele halo servisu, maibe sira mos halo servisu bazeia ba rekerimentu husi EITI rasik, maibe ami fiar ho formasaun ida nee bele aumenta liu tan,” Emelia hateten ba jornalista sira, hafoin remata abertura kapasitasaun ba funsionariu sira iha Salaun Canossa Vila Antig,a Baukau, Segunda, (17/11/2025).
Nia dehan, kapasitasaun husi loron 17 too 20 Novembru nee, garante sei aumenta funsionariu sira nia koinhesementu hodi halo tranparansia no akontabilidade ba fundus petroleum iha Timor-Leste, liu liu iha Nasaun implementador sira hodi partisipa validasaun neebe realiza kada tinan 3 husi Extractive Industries Transparency Iniatiative Internasional.
Iha fatin hanesan reprezentante Ministru Petroleu no Rekursu Minerais (MPRM) atual Diretor Nasional Lojistiku iha MPRM, Jaime Mesquita konsidera, kapasitasaun ba funsionariu sira nee importante, tanba atu demostra komprimisiu komun hodi reforsa transparansia, responsabilidade no jestaun efikas husi setor administrativa sira.
” Ministru la partisipasi iha eventu ida nee maibe nia afirma suporta tomak ba inisiativa no kolaborasaun ho entidades sira hotu, kolokiu nee partikularmente importante tebes, tanba 2026 iha sei halao validasaun EITI, ita nia preparasaun iha loron hirak nee sei kompromenta direitamente ita nia validasau,” Jaime katak.
Reprezentante Ministru Petroleum no Rekursu Minerais nee komenta, validasaun neebe Extractive Industries Transparency Iniatiative Internasional sei lansa iha tinan 2026, sei reforsa Timor-Leste nia komprensaun kona-ba koneksaun reseitas, planu orsamentu, relatoriu, aspetu legal no ambiental importante sira ba Timor-Leste nia rekursu iha furutu.
Kapasitasaun refere mos deskuti kona-ba enkuandramtu legal no fiskal neebe regula setor petroleum no mineral inklui mekanizmu partilha no kalkulasaun osan, divilgasaun kontratu no obrigasaun konteudu lokal, responsabilidade husi operador, prosesu orsamentu estadu no alokasaun ba despeza no reseitas husi setor estrativu neebe iha relasaun hotu hotu ligadu ho standar Extractive Industries Transparency Iniatiative Internasional neebe publika ona iha tinan 2023.
“Konhesimentu hotu neebe sira hetan iha loron 4 nee sei reforsa sira nia servisu ho sistema nasional tomak transparansia no governansa nian laos konseitu tekniku deit, maibe nuudar fundasaun ba Finansas Publika no asegura rikusoin rekursu natural bele lori benefisiariu timot oan tomak,” Jaimee komenta.
Entretantu kapasitasaun refere orador husi Autoridade Nasional Mineiru, AMP, Ministeriu Finansas ho total funsionariu neebe partisipa hamutuk nain 30 resin.
Jornalista: Tomas Reis
Editora: Carme Ximenes







