Violensia Laos Solusaun ba Problema

Foto: STL/Emerenciana Pinto

DILI, STLTIMORLESTE.com – Halo violensia laos solusaun hodi rezolve problema, tanba nee bainhira iha problema koalia ho ulun malirin, laos ho asaun violentu.

Kestaun nee hatoo husi Diretor Jeral husi Sekretariu Estadu ba Igualdade (SEI), Armando da Costa liu husi diskursu iha Timor Plaza, Sesta (21/11/2025).

Nia hatete, violensia laos solusaun ba problema, tanba nee husu parte hotu nafatin luta liu husi fornesementu informasaun sira, nunee bele redus kazu violensia domestika ou violensia bazeia ba jeneru hasoru feto no labarik iha Timor Leste.

Nia hatete, reforsa jestaun kazu VBJ iha Timor Leste nee importante tebes hodi haree konaba fornesementu serbisu revizaun nia neebe fornese atu bele deskute diak liu tan.

Iha atendementu hotu sobrevivente ka vitima mak sai sentru husi atendementu no fornesementu sira neebe fo tanba nee seminariu konaba reforsa jestaun kazu sai okaziaun ida bele fahe esperensia no deskute liu tan hodi bele iha asaun responde ida neebe diak no efetivu liu.

“Jestaun kazu nee laos kestaun numeru kazu deit maibe importante liu haree husi prespektiva prevensaun ninia oinsa iha ita nia serbisu atendementu no responde ida nee iha jestaun kazu nia bele kontribui ka bele lori impaktu ba tempu naruk ida iha teknisaun ka redusaun numeru violensia neebe akontese iha ita nia sosiedade,” dehan nia.

Nia afirmasi, fornesementu neebe mak fo ba sira neebe sai sobrevivente no vitima hetan atendementu nee diak nunee mos hadia diak liu tan atendementu sira nunee responde neebe fo bele kontribui ba redusaun kazu violensia iha teritoriu.

No importante liu tan mak serbisu sira neebe fo bele lori mudansa ba sosiedade katak violensia nee asaun nee krime publiku ida neebe bele koalia iha rejiaun, no sente orgullu kuandu ema komuga prinsipiu ida katak violensia laos solusaun ba kualker problema.

Diretora nasional Rejistrasaun Komunitaria husi MSSI, Manuela Oliveira Martins liu husi intrudasaun hatete, objetivu husi sitan 2024 katak avaliasaun situasaun atual konaba jestaun kazu violensia domestika ou violensia bazeia ba jeneru, no identifika lacunas estrutura operasional no kapasidade iha prosesu neebe halao hela iha serbisu jestaun kazu ba sobrevivente sira.

“Prevalensia VBJ aas maibe ema oituan deit mak buka tulun, hanesan violensia entre intimu nafatin aas iha Timor Leste maibe normalizasaun ba violensia neebe jeneralizadu, 80% husi sobrevivente dehan sira nunka hatete sai ba ema ida no referral ba polisia ka fasilidade saude menus tebes tanba stigma moe, deskonfiansa no tauk,” katak nia.

Nia hatete, sobrevivente sira bareira estrutural no pesoal oin oin tauk no lafiar aan moe no hahalok seluk refere ba normal sosial, falta informasaun jeografikamente izoladu depedensia ekomika, no dezafiu lingua asesiblidade nian.

Jornalista: Emerenciana Pinto
Editora: Domingas Gomes

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *