Oecusse Ezemplu Ambiente Moos Sai Modelu ba Munisipiu Hotu

AMBENO, STLTIMORLESTE.com – Ministeriu Turizmu no Ambiente, Diresaun Jeral Ambiennte, liu husi sentru edukasaun informasaun ba ambiental observa munisipiu neebe moos iha teritoriu Timor Leste laran tomak, Oecusse sai ezemplu ambiente neebe moos no modelu ba munisipiu hotu.

Lia hirak nee hatoo husi Eliza Luisa Santa Perreira, nuudar Diretora Sentru da Edukasaun formasaun e Ambiente, Ministeriu Turismu no Industria, Diresaun Jeral Ambiente ba STL hafoin abertura sensibilizasaun informasaun ba Oecusse oan sira iha salaun Jestor Postu Administrativu Pantemakassar Oecusse, Segunda (24/11/2025).

“Ita halo komparasaun ba sidade deit iha kada Munisipiu, Oecusse sai modelu ba Teritoriu TL laran tomak, tanba ita haree kona ba jestaun, ita bele dehan katak furak teb-tebes, kapas no lao diak, ita haree mos povu Oecusse oan nee, hatene ninia moe, hatene iha responsabilidade no hatene partisipa nuudar sidadaun ida, fo kontribuisaun hanesan papel sidadaun partisipa ativu lori nasaun nee ba dezenvolvimentu sustentabilidade,” dehan nia.

Iha biban nee, nia husu ba Atoni Oecusse oan sira hotu, atu mantein nafatin karakter atoni-bife Oecusse neebe tau aan, respeita no moe nee, atu hamutuk reponsabilidade halao jestaun, jere no kontribui oinsa Oecusse ba oin, tanba Oecusse, rai kiik oan maibe boot iha matan internasional, Oecusse maka rai ida neebe istoriku maka ohin ejiste TL.

Nia haktuir tan aktak, Programa ida nee mai husi Ministeriu Turismu no Ambiente, Diresaun Jeral Ambiennte, liu husi sentru edukasaun informasaun ba ambiental, iha programa 3 mak hanesan eskola verde, suku verde no brigade ambiental.

Programa 3 nee, halo lansamentu ba Teritoriu Timor Leste (TL) laran tomak, ikus liu maka halo lansamentu iha RAEOA, hodi halao sensibilizasaun ida atu oinsa motiva no sensibiliza atu iha eskola manorin no estudante sira hatene ambiente oinsa proteze no konserva meu ambiente liu husi jestaun lixu iha area eskola.

“Ho lansamentu ida nee, ita hotu hatene, agora tama ona ba programa kompetisaun, neebe ita halo hodi selebra dadauk iha 30 de Agostu ba kompetisaun suku Verde, no agora dadauk atu realiza loron aniversariu proklamasaun independensia unilateral ba dala 50, entaun realiza mos kompetisaun ba eskola verde, iha fulan Dezembru mos sei halo aprezentasaun mos ba grupo individu neebe maka iha kreatividade ba protesaun, konservasaun meu ambiente, dehan nia.

Iha biban nee, Diretor Diresaun Jeral Ambiente MTA, Domingos Mesquita dehan MTA dehan,
ba eskola verde, ekipa MTA sei halo formasaun ba estudante sira inklui manorin sira ho materia siensia ambiente nian, atu introdus ba eskola sira hotu, kona ba problema ambiente, problema mudansa klimatika liu liu iha Oecusse.

Nia afirma, hafoin formasaun, ekipa husi MTA sei observa hodi fo apoi eskola sira liu husi fundu sub-vensaun publika, atu fornese material no fasilidade liga asuntu saneamentu ijiene ba asuntu bee moos nian, nunee bele hamosu kompetisaun eskola verde, tanba atividade nee hanesan mos suku verde, ho intensaun atu integra serbisu ambiente turizmu iha suku no aldeia sira, tanba suku mak reprezenta Estadu no Governu kiik liu iha povu nia leet.

“Atu haree ita-nia ambiente diak, ita tenke hahu husi kraik liu, mak sae ba leten. Entaun saida mak ita halo, ita envolve direita komunidade, lia nain sira, estruturura suku sira, atu fasilita formasaun esplika ba sira, atu identifika kazu prinsipal kada suku nia problema nee saida, nunee ita bele hadia ba futuru, depois bele apoia mos fundu itoan atu fasilita sira nia atividade para kontinua lao,” nia akresenta.

Nia dehan, kona ba asuntu brigada ambiente, parte MTA sei halo rekrutamentu ba juventude sira neebe ho voluntariamente, hakarak serbisu hamutuk ho MTA, atu haree kestaun ambiente iha suku idak idak neebe sira hela ba.

“Ami apoia siensia deit, kapasita sira, kuandu hatene ona, ami dezloka sira ba terrenu maibe serbisu voluntaria deit, ami akompanha deit sira nia atividade iha kada suku, tanba sira hanesan liman ain Estadu no Governu nian, atu tau matan ba problema ambiente sosial iha suku sira, tanba atividade tolu Governu nia programa atu lori hakbesik ba too suku sira iha territoriu TL laran tomak,” nia hateten.

Iha okaziaun nee, Xefe Departamentu Rekursu Umanu no Finansa Diresaun Rejional Edukasaun no Solidariedade Sosial, Sebastião Icu, reprezenta Autoridade RAEOA agradese ba politika nee, no rekomenda bainhira hahu halao formasaun, presiza involve serbisu edukasaun Oecusse hodi armoniza linha koordenasaun.

“Topiku tolu nee importante tanba liga direita mos ho programa edukasaun Oecusse nian, neebe durante nee aplika ona ba eskola sira oinsa hamatak eskola, tan nee hau rekomenda karik halao formasaun ruma ba eskola sira, presiza involve mos profesor sira no serbisu edukasaun, nunee programa nee lao diak liu tan, tanba ita hotu nia hakarak, eskola sira tenke furak, tenke matak, neebe ami agradese tebes, tanba ho programa nee, ita bele hamutuk tau matan ba eskola sira hotu iha Oecusse,” dehan nia.

Nunee mos Xefe Suku Costa, Fransisco Colo agradese ba MTA neebe maka durante nee tau matan ba meu ambiente liu husi sosializasaun, oinsa lori povu nia pensamentu atu hadomi meu ambiente hodi labele kestraga meu ambiente liu husi tesi ai arbiru, soe lisu naklekar iha fatin-fatin.

Jornalista: Joseph Koa
Editor: Joseph Koa

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *