BAUKAU, STLTIMORLESTE.com – Ekipa Veterinaria vasina ona animal hakiak hanesan asu, busa, no lekirauk hamutuk 858 iha Postu Administrativu Vemasi, Munisipiu Baukau.
Xefe Pekuaria Servisu Munisipal Agrikultura Baukau, Agostinho Francisco Xavier esplika, programa vasinasaun ba animal hakiak sira hanesan asu, busa no lekirauk implementa husi Ministeriu Agrikultura, Pekuaria, Peskas, no Floresta (MAPPF) atu proteje animal sira nee husi virus rabies hodi la adaet moras ba ema, tanba virus rabies afeta ona ba asu sira iha nasaun vizinhu Indonezia, neebe afeta ona mos too iha Timor-Leste, liu-liu iha area fronteira nian.
Nunee Ministeriu orienta Servisu Munisipal Agrikultura Baukau liu husi Diresaun Pekuaria hahu implementa iha Postu Administrativu Vemasi neebe kobre ona Suku Uaigae, Kaikua, Vemasi Tasi no daudaun ekipa destaka tan iha Suku Ostiku fo vasina ba asu, busa no lekirauk.
“Animal neebe moras raiva nee afeta liu-liu mak asu, busa, no lekirauk. Dadus neebe ami durante lao atual neebe iha asu hamutuk 818, busa 25, no lekirauk 15, ida nee mak ami halo ona, Suku ostiku ami seidauk relata tanba foin hahu,” Agostinho informa ba STL iha Ostiku Vemasi, Sesta (19/12/2025).
Nia sublinha, husi dadus refere kobre husi loron 23 Outubru 2025 too loron 07 Novembru 2025 no seidauk inklui ho vasinasaun hanesan neebe implementa iha Suku Ostiku, Postu Vemasi, tanba foin hahu iha loron 09 Dezembru no sei termina iha loron 22 Dezembru 2025.
Iha fatin hanesan, Mediku Zélia Ximene akresenta, rabies fo impaktu boot tebes ba iha saude publiku, neebe fasil liu hadaet ba ema bainhira animal hakiak hanesan asu, busa, no lekirauk.
“Moras nee daudaun espalha iha Asia Pasifik no Afrika, iha Timor-Leste tama iha 2024 entaun ida nee risku boot ba ita ema, Manatuto akontese ona entaun iha Baukau hakarak halao vasinasaun, atu nunee komunidade sira labele afeta ba moras refere,” Zélia katak.
Tuir mediku nee katak, virus rabies bainhira afeta ona ba asu ruma mak tata komunidade ida, prezisa tenke lalais fase kanek neebe iha ho sabaun no bee suli husi torneira no lalais lori ba fasilidade saude neebe besik hodi hetan vasinasaun.
Enkuantu nain ba asu iha Suku Ostiku, komunidade Hermenigildo dos Santos Freitas agradese ba Governu tanba implementa ona vasina ba asu, busa, no lekirauk hodi proteje husi virus rabies.
“Vasina ida nee diak tebes, ohin ekipa vasina raiva too iha ami nia Suku, ami kontente, tanba rabies impaktu mai ita nia saude, asu sira nee tenke vasina, ami nia asu moras karik livre ona husi rabies,” Hermenigildo espresa.
Entretantu ekipa Veterinaria neebe fo vasina ba animal hakiak hanesan asu, busa, no lekirauk iha Munisipiu Baukau hamutuk nain 16.
Jornalista: Tomas Reis
Editora: Carme Ximenes







