DILI, STLTIMORLESTE.com – Too oras nee komunidade balun sei duvidas hela ho susuk wolbachia. Sira sei nafatin duvidas ho susuk nee rasik, maske Ministeriu Saude ho ekipa distribui ona susuk refere bá iha komunidade sira nia leet ho objetivu hodi redus moras dengue maibe tinan bá tinan numeru moras nee sei kontinua aas.
Komunidade Dom Aleixo, Maria Olga Soares dehan, nia parte seidauk komprende lo-loos vantajen husi susuk wolbachia nee rasik, tanba tuir dadus husi sentru saude sira moras dengue tinan bá tinan kontinua sae nafatin.
Nia katak, bainhira ekipa saude ka pesoal saude sira bá husik susuk nee ho objetivu dehan atu redus moras dengue, maibe realidade moras nee kada tinan sempre aumenta hela deit. Situasaun nee hamosu fali duvidas bá komunidade sira katak, husik susuk wolbachia nee hanesan aumenta tan deit susuk iha komunidade nia leet.
“Ami komunidade nee laos matenek nain hanesan maluk sira servisu iha saude no hospital neeba para bele komprende. Tuir ami nia hatene neemak husik susuk wolbachia nee para atu oho susuk dengue, hodi nunee bele hamenus moras dengue iha rai laran. Maibe saida mak akontese, depois husik tiha susuk nee bá iha komunidade nia leet, moras dengue mos kontinua sae aas nafatin, ida nee mak halo ami duvidas oituan,” dehan nia bá STL iha Kampung Baru, Tersa (06/01/2026).
Nia hatete, ho duvidas neebe sei mosu iha komunidade balun neebe seidauk komprende nee, presiza nafatin esplikasaun husi parte saude sira, atu nunee bele hatene no iha konhesimentu diak kona-ba susuk wolbachia nee.
Nunee mos Profesor Silveiro da Costa dehan, susuk wolbachia nee hanesan buat foun ida iha rai doben TL, tanba nee presiza nafatin habelar informasaun husi parte saude nian bá komunidade sira. Fahe informasaun nee bele liu husi eskola sira nomos iha sentru saude sira, bainhira komunidade sira bá halo konsulta. Hodi nunee labele mosu duvidas husi ema nia hanoin.
“Hanesan ami sira nee komprende kona bá susuk wolbachia katak, lori tempu naruk oituan para susuk nee redus moras dengue. Maibe bá maluk sira neebe la komprende, sira nia hanoin mak husik ohin, aban nee redus kedas,” nia tenik.
Nia hatutan, bainhira atu dada ema hotu bele komprende didiak kona-ba prosesu susuk wolbachia nee, parte saude mak tenke servisu makaas hodi fahe informasaun ba maluk komunidade sira.
Jornalista: Domingas Gomes







