DILI, STLTIMORLESTE.com – Bainhira feto sira hasoru asediu seksual iha fatin servisu labele nonok, maibe tenke keixa ba ministeriu relevante.
Feto Potensial Maria Amaral ba STL iha knaar fatin Kaikolo, Tersa (13/01/2026) hatete, dala barak feto sira hasoru kazu asediu seksual iha fatin servisu, maibe sira tauk no moe atu koalia sai, tanba nee husu labele nonok maibe tenke levanta sai nunee ema neebe halo asediu seksual bele responsabliza ba nia aktu.
“Bainhira hasoru ona kazu asediu seksual iha fatin neebe halao servisu ka iha fatin neebe deit husu hatoo keixa labele nonok, nunee ema neebe komete bele responsabliza ba nia aktu refere, se nonok deit mak ema nee sei la tauk no halo beibeik no bele halo mos ba feto seluk mos,” katak nia.
Nia hatete, asediu seksual mak hahalok neebe ho natureza seksual neebe la ho vitima nia hakarak ka la gosta nia efeitu sai ofensivu degradante ou hamoe ka halo intimidasaun bainhira ema lubuk konsidera konduta nee ofensivu.
Nia hatete, asediu seksual iha tipu oin-oin bele mai husi kaer liman ka rei ou asediu seksual husi eskrita ka via telephone neebe koalia liafuan neebe la merese koalia ho haruka foto isin lolon molik ba feto no seluk tan, se hahalok ida nee akontese labele nonok, maibe tenke hatoo keixa ba ministeriu relevante.
“Se bainhira hasoru kazu asediu seksual hanesan ohin koalia nee labele tuur nonok, maibe hatoo keixa ba iha xefia iha fatin servisu no bele direita ba polisia, no karik akontese iha fatin laos servisu mos nafatin hatoo keixa,” katak nia.
Liga ho kazu asediu seksual, Diretora FOKUPERS, Domingas Afonso Amaral hatete, FOKUPERS kondena makaas ba aktu krime asediu seksual neebe kontinua buras iha instituisaun estadu, tanba nee ejize Gobinete Prokurador Jeral, Ministeriu Justisa, Komisaun Funsaun Públika no entidade relevante sira hatuur justisa neebe los.
“Loke prosesu investigasaun imediata no indepedente ba kazu asediu seksual, imediata foti asaun displinar no legal neebe apropriadu bazeia ba lei funsaun publika hasoru autor legado ba aktu referidu,” katak nia.
Nia hatete, feto sira iha Timor Leste kleur ona luta ba dignidade seguransa no justisa, kazu asediu seksual nee sai hanesan teste kritiku ida ba instituisaun justisa sira nia kompromisu ba igualdade jeneru no direitus humanus.
Aleinde nee, nia mos husu feto sira labele nonok bainhira hasoru kazu asediu seksual iha fatin servisu ou iha uma ka neebe deit halo feto sente la seguru no moe labele nonok, maibe tenke hatoo keixa.
(eme)







