DILI, STLTIMORLESTE.com – Ministru ba Asuntus Kombatentes Libertasaun Nasional (MAKLN), Gil da Costa Monteiro “Oan Soru” relata katak, ema mate ho idade klosan iha funu hahu husi tinan 1975 too 1999 neebe mak daudaun nee rejistadu iha sistema-baze-dadus Diresaun Nasional ba Pensaun no Subvensoens (DNPS) hamutuk 797.
Mártir sira nee nia pensaun sei simu husi sira nia família hanesan maun-alin ka inan-aman rasik. Família sira neebe reprezenta atu foti Martir nia pensaun tenke aprezenta dokumentu komprovativu sira ba Tekniku DNPS hodi foti fixa pagamentu nian, hafoin ba halo levamentu osan iha banku sira ho valor US$10.000.
Atribuisaun rihun $ 10 ba kada Martir nee baze ba Dekretu-Lei Numeru 35/2025, loron 15 fulan Outubru, neebe mak kona-ba “Apoiu Finanseiru Uniku ba familia sira Mártir Libertasaun Nasional nian”.
Maske MAKLN rejista ona ema nain 797, maibe too oras nee seidauk iha família ruma mak ba rekere iha CCLN no MAKLN katak, loos duni, Martir ida ho identidade hanesan nee, sira iha relasaun família maun-alin ka inan-aman rasik.
“Mate klosan neebe mak atu atribui finanseiru uniku iha dadus neebe iha, nee hamutuk 797. Maibe, husi sira nee, ida seidauk mai rekere. Sira mai ona, pasti ami fo. Sira mai agora mos bele fo ona, tanba nee hotu-hotu preparadu. Maibe, prontu em principio, sira nee seidauk mosu mai, neebe ami hein, sira kuandu mai ona, ami sei halo mos pagamentu ba sira,” hatete Ministru “Oan Soru” liu husi nota komunikadu imprensa neebe STL asesu husi media MAKLN, Kuarta (14/01/2025).
Nia hatutan, lista neebe mak iha ativu hela, no agora ema ida la kontesta, ema ida la halo protestu hasoru katak, nia nee laos Martires, nee dadus arkivu. Nee numeru iha base de dados maka 797,” tenik Ministru “Oan Soru”.
Maske nunee, família sira neebe atu foti Martir nia pensaun teke aprezenta lori dokumentu ba tekniku sira, tanba sira hotu-hotu tenke liu husi prova ida, no dekretu-lei nee mos klaru hela.
“Sira mai, sira tenke lori dokumentu komprovativu hotu-hotu, hodi prova katak, iha relasaun família maun ho alin duni ka lae. Aman ho oan duni ka lae. Buat sira nee hotu, sira tenke lori dokumentu mai hodi prova. Agora, sira be atu mai rekere ne’e, mai tenke lori dokumentu komprovativu hodi mai aprezenta, prova katak, nia iha relasaun ho ida mate nee maun-alin ka lae,” dehan nia.
Razaun tenke aprezenta dokumentu sira, tanba iha prosesu neebe mak daudaun nee lao, ema balu ba too iha tekniku sira nia oin, maibe wainhira husu sira nia avo nia naran, sira la hatene.
“No ami haruka fila. Depois tempu seluk mak ita buka malu, tanba Timor kloot hela. Presiza mak ema hotu-hotu nia kontribuisaun, para kloot ida nee ita bele deskobre lalais buat hotu-hotu,” Governante nee apela.
“Mais, em principio sira maun-alin neebe mak agora daudaun temi hela nee, dadus mak nee hela. Neebe, prontu, sira mai lori sira nia dokumentu sira nee mai, prova duni katak, maun-alin ka lae. Inan ho aman ida ka lae. Depois, ita bele halo pagamentu ba sira. Mais, hau fiar katak, ida nee, parese oras nee dala ruma sira mos prepara hela ona, hein atu mai. Depois sira mai, ami sei paga,” dehan Ministru “Oan Soru”.
Hatan kona-ba karik família sira presiza lori mos sertidaun Martir nian, Ministru “Oan Soru” dehan, Martir sira neebe mate-klosan iha funu, balu la konsege sarani iha Igreja. Tanba nee, se ema nee mate tiha ona, mak la presiza tan ona ninia sertidaun.
“Sertidaun ida atu prova katak, nia ida agora daudaun atu mai nee, nia iha relasaun ka lae, ho ida be mate iha funu nee. Agora, la obrigatoriamente dehan, tenke ba hasai ida be uluk mate tiha ona nee ninia sertidaun. Nee la obrigatoria hanesan nee,” esplika “Oan Soru”.
“Estrutura sira bele fo, iha dekretu neeba nee klaru hela. Sira estrutura CMCLN iha neeba nee atu konfirma no hateten, no justifika tuir regras neebe iha, mensiona hela iha dekretu-lei nee. Maibe, ida mai nee nia tenke justifika ho ninia dokumentu katak, nia iha relasaun maun-alin duni ho ida neebe mate nee. Nee signifika, konfirmasaun ida estrutura sira nian nee, matebian nee ninia aman naran saida, nia inan naran saida, sertidaun ida rekerente nee mai nee mos tenke justifika katak, inan hanesan, aman hanesan. Nee deit. Fasil hela nee,” Governante nee salienta.
IX Governu Konstitusional liu husi Ministeriu ba Asuntus Kombatentes Libertasaun Nasionall (MAKLN) komprometidu atu kontinua fo valorizasaun ba Resistente sira neebe dedika aan iha luta ba Independeensia Nasional.
Valorizasaun ida-nee laos deit Kombatente hirak neebe sei moris, maibe mos hirak neebe mate ona ho idade klosan iha funu hosi 1975 too 1999 no la husik hela erdeiru.
Ho nunee maka, iha loron 01 fulan-Outubru tinan 2025, Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, neebe aprezenta husi Ministru Gil da Costa Monteiro “Oan Soru,” neebe ho objetivu atu fo apoiu finanseiru dala ida deit ba membru familia (inan aman ka maun alin) husi martir sira Libertasaun Nasional nian neebe la husik hela erdeiru neebe prevee ona iha n. 1, artigu 27.º husi Estatutu Kombatentes Libertasaun Nasional.
Diploma nee estabelese montante benefisiu nian ho dolar amerikanu 10.000, atu fo ba inan-aman sira ka, bainhira sira laiha, ba maun-alin sira husi Martir sira Libertasaun Nasional nian.
Objetivu mak atu rekonese no valoriza sakrifísiu husi sira neebe sira-nia vida ba independensia Timor-Leste, hodi garante justisa sosial ba sira-nia membru família besik neebe esklui husi pensaun neebe prevee iha Estatutu Kombatentes nian.
Pedidu ba apoiu tenke aprezenta formalmente ba Ministeriu Asuntus Kombatentes Libertasaun Nasional, iha koordenasaun ho Konselhu Kombatentes Libertasaun Nasional, hodi hatama pedidu no dokumentasaun neebe presiza. Pagamentu sei halo liuhosi transferensia bankária diretamente ba konta benefisiariu nian.
Apoiu finanseiru dala ida deit nee labele tau hamutuk ho pensaun sira seluk ne’ebé atribui tuir Estatutu Kombatentes Libertasaun Nasional, no karik iha benefisiariu liu ida, montante nee sei fahe hanesan.
Ikus mai, Xefe Estadu Ramos-Horta, promulga duni Dekretu-Lei Numeru 35/2025, loron 15 fulan-Outubru, kona-ba “Apoiu Finanseiru Uniku ba Familia sira Martir Libertasaun Nasional nian”.
Apoiu finanseiru uniku nee sei atribui deit ba Kombatente sira neebe ninia naran anúnsia ona iha Listas Editais Kombatentes Rejistadu hia Segundu Rejistu 2009 nian.
(alb)







