Inan Aman Veteranus Kontinua Dudu Malu iha MACLN

Foto: Espesial

DILI, STLTIMORLESTE.com — Veteranus husi Munisipiu 13 kontinua dudu malu iha Ministeriu Asuntu Kombatente Libertasaun Nasional (MACLN) hodi simu resibu pensaun veteranus.

MACLN distribui ona orariu ba veteranus husi munisipiu sira hodi trava veteranu sira tun hotu mai Dili, maibe realidade, veteranu neebe ba forma iha MACLN kuaze mai husi munisipiu 13, nunee hadau malu fatin, forma naruk nafatin akontese iha MACLN.

Veteranu Silvia Magalhaes husi Munisipiu Ainaro hatete, orariu semana ida nee hahu husi segunda 12 too sesta 16 Janeiru nee ba veteranus husi Munisipiu Lautem nian,maibe ema sira mai forma iha nee laos husi munisipiu Lautem deit, balu husi Ainaro, Manatuto, Same, Baucau no munisipiu sira seluk, sira hotu mai atu simu resibu.

“Orariu ba Munisipiu Ainaro nian hotu ona, maibe ami seidauk simu resibu, tanba nee ami mai hare karik iha espasu ami mos bele simu,” dehan Silvia iha areador edifisiu MACLN, Kuarta (14/1/2026).

Nia hatete se veteranus hotu kumpri ba orariu neebe MACLN fo sai, forma naruk labele akontese hanesan nee, tanba ho numeru veteranus neebe iha bele fahe tempu, hotu hotu iha oportunidade atu ba simu resibu, maibe tanba veteranu sira la kumpri orariu, hotu hotu mai atu simu resibu no osan, orbrigatoriamente tenke iha forma naruk, hadau malu, sena malu, tolok malu.

“Forma sena malu, hadau malu, dudu malu, hanesan nee so ema ho kondisaun forte, ema mak fisik ladiak, labele koko atu tama iha lina forma, tanba sena malu makas,” suspira inan feto veterana nee.

Veterana nee dehan nia ho ia maluk sira seluk husi Ainaro mai iha Dili, desde domingu liu ba, nunee segunda bele mai foti resibu, iha segunda magrudada tuku ida kalan mai hein tiha ministeriu oin, maibe ema nakonu tiha, kadeira sira ema iha hotu ona, inan aman sira mai toba deit iha ministeriu, nunee too tiha kalan lahetan buta ida, tanba ahi mate lakan, funsionariu sira ladun atende veteranu sira.

“Tersa dader ami mai fali, mos hanesan, ema nakonu, konsege tama iha linha atu tama, foin too iha odamatan oin tempu servisu hotu ona, odamatan taka, atividade para, funsionariu fila uma, ami mos fila ba ida idak nia hela,” relata Silvia.

Maske nunee Silvia sente hakmatek oituan depois liuhusi esforsu barak, sakrifisiu makaas konsege hetan ona resivu, osan mak seidauk simu, maibe resibu iha liman nee diak ona, hein fali orariu simu osan nian sei tun fali dili hodi simu osan iha banku Anossa Futuru (BNF).

Nunee mos Constantina Ximenes lamenta ho mekanismu ba pagamentu pensaun veteranus nian neebe sabraut no desorganizadu, husi inisiu 15 dezembru too mai agora sei hasoru situasaun neebe hanesan, hadau malu forma, hadau malu fatin forma, sena malu, tolok malu. Naran ida veteranu nee kuaze laiha tiha valor.

Nia hatete veteranu nee naran ida sagradu, ho nia sintidu boot konaba luta ba libertasaun nian, maibe hahalok maluk veteranu neebe atu simu resibu hanesan tiha bandidu sira iha hadau malu hahan iha estrada. Nunee naran ida veteranu ligadu ho ema neebe sakrifika moris ba rai ida nee hodi hetan ukun aan, ema sira simu direitu kompensasaun ida nee lahanesan veteranu la tau aan hanesan ema funu nain iha naran no dignidade.

“Hau haree ema dudu malu, halao hau mak trauma fali, iha hau nia moris la haree ema dudu malu hanesan nee,” lamenta inan veterana nee.

Nia informa katak iha inisiu governu lansa pagamentu nee nia mos mai Dili atu simu nia direitu ba osan pensaun nee, maibe depois mai iha edifisiu CCLN no MACLN, haree ema hanesan tiha merkadu, nia deside fila ba munisipiu.

“Hau mai fali nee atu hare deit situasaun, iha mudansa oituan, ema ladun barak hanesan dia 15 Desembru 2025, maibe hadau malu atu ba simu resibu makas loos. Diak liu hein folga mak hau tama, tanba dudu malu mak ema dudu ita monu kanek, ita mak terus, mate tan, osan idaita atu simu nee hodi ba despensa deit mos la too, diak liu hare lae,” nia tenik.

Tuir observasaun STL iha terenu katak inan aman no feto veteranu sira barak mak ba iha ministeriu Kombatente, balu tama iha forma linha, balu tur deit iha liur hodi asiste, balu haree deit situasaun fila ba uma, balu fali ba iha ministeriu oin toba tan deit iha neeba atu hetan fatin besik liu ba portaun balu tama tiha ona, mas sei tuur hakdasak hela hodi hein samada.

Dudu malu iha forma linnha neebe mak risku liu, ba inan no aman veteranu neebe idade avansadu, tanba iha veteranu balu uza deit forsa atu tama lalais. Maske situasaun ida barulhu parte seguaransa labele halo buat barak so nafatin husu inan aman sira nafatin hakmatek iha forma, disipilina. Maibe balu tanba deit lakon pasiensiai hakilar, tolok hodi provoka deit situasaun.

(god)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *