Emite Atestadu Mediku Falsu, Julga Funsionariu HNGV Ida

Hospital Nasional Guido Valadares. (Foto: Espesial)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili (TJPID) halao julgamentu ba arguidu ho inisial BdC, tanba komete krime rua Korupsaun Pasiva no Falsifikasaun Agravadu.

Tuir akuzasaun katak, arguidu BdC ezerse nia funsaun hanesan Farmacista iha Hospital Nasional Guido Valadares (HNGV) Dili.

Iha loron 04/12/2023, sasin FJC simu mensajen atravez via whatsap husi nia kolega naran inisial A (naran kompletu la lembra), nia mak fo hatene ba sasin katak “abin manda eleitoral mai, para om BdC halo ita nia keterangan dokter” ho ida nee sasin mos manda nia eleitoral ho objetivu bele hetan atestadu mediku no hetan mos numeru kontaktu arguidu BdC nian husi kolega refere hodi bele kontaktu malu.

Iha loron 05/12/2023, oras la lembra derepente arguidu BdC kontaktu sasin hodi informa katak “mai foti keterangan dokter iha OPD Farmasia” ho ida nee sasin diretamente ba iha sala farmasia nian no hein iha liur no la kleur arguidu sai mai no lori sasin lao ba estasionamentu HNGV nian no nia ba foti iha kareta laran hafoin entrega atestadu mediku.

Hafoin simu tiha atestadu mediku refere, sasin fila ba uma no rai hamutuk ho dokumentus sira seluk, nunee bele lori ba hatama iha Ministeriu Saude hodi hasai kartaun profisionál, maibe ikus mai la konsege tanba lista graduadu sira seidauk publika sai husi Ministeriu Ensino Superior (ME) signifika diploma seidauk legalizadu, nunee atestadu mediku neebe emite ona sei labele uza tan.

Tanba nee, iha loron 07 ou 08 fulan Abril tinan 2024, maizumenus iha oras dader sasin hase “arguidu konhesidu ho B iha Whatsaap “Om B bele halo keterangan dokter ga” arguidu hatan “kopia eleitoral ho osan US$ 8 no lokraik lori mai iha kampu Taibesi nian.

Nunee, iha loron hanesan maizum menus iha oras 16H00 ou 17H00, sasin FJC ho CS lori sira nain rua nia kartaun eleitoral, inklui sasin J nian no tau iha mapa kor azul ida inklui ho osan US$ 10.00 no lori ba hein iha Kampu Futebol Taibesi no entrega diretamente ba arguidu.

Iha loron 11/04/2024, oras 11H30 ou 12H00, arguidu kontaktu sasin sira hodi informa katak, bele mai foti ona keterangan dokter” ho ida nee sasin telefone ba sasin CS no haruka nia mak ba foti iha hospital.

Hafoin hetan tiha kontaktu husi sasin FJC, sasin CS diretamente ba iha arguidu nia servisu fatin hodi simu sasin sira nia atestadu mediku.

Katak atestadu mediku sira neebe simu husi arguidu BdC, sasin sira rai hamutuk ho dokumentus sira seluk hodi trata kartaun profisional no dokumentu sira nee, sira konsege hatama iha Ministeriu Saude Kaikoli no foti iha loron 11/05/2024.

Katak, sasin sira foin iha konhesimentu kona-ba atestadu mediku sira neebe emitidu husi arguidu nee falsu, bainhira efetua auditoria iha Hospital Nasional Guido Valadares Dili.

Katak, atestadu mediku emite iha loron 5/12/2023, emiti iha loron 09/03/2024, emite iha loron 11/03/2024, emite iha loron 12/03/2024, emiti iha loron 25/03/2024, maibe iha data, fulan no iha tinan refere, sasin ka medika ZFOdS la halo ona nia knaar ligadu ho emisaun ba atestadu mediku.

Tuir prosedimentu neebe iha, bainhira emisaun ba atestadu mediku, primeiru tenke tuir pedidu husi pasiente sira, nomeadamente ba fim karta kondusaun, Sertifikadu Bom Saude (ba servisu no estudu), dokumentu sira invalidu (ba difisiente sira) ka ba funsionariu sira reformadu, hafoin mak sei halo diagnosa hodi emite atestadu mediku tuir nesesidade pasiente sira nian.

Maibe arguidu viola tiha prosedimentu sira nee, hodi emite atestadu mediku falsu ba sasin sira liu husi falsifika dra Zelia Fernandes Orleans da Silva nia asinatura, karimbu, logo husi atestadu mediku sira no inventa numeru referensia husi atestadu mediku sira refere.

Konsekuensia nesesariamente husi arguidu nia konduta, hamosu prejuizu ho montante US$ 10,00 ba Estadu no halo foer instituisaun Estadu nian (Ministeriu Saude) no Hospital Nasional Guido Valadares nia naran.

Arguidu halo nia hahalok nee ho forma livre, deliberada no konsiente, arguidu hatene momos katak, hanesan funsionariu farmacista, simu vantajen hodi benefisia nia interese pesoal, lei bandu, mezmu nunee arguidu atua nafatin tuir saida mak nia hakarak, arguidu mos hatene katak nia hahalok nee lei bandu no sei hetan kastigu.

Arguidu halo nia hahalok nee ho forma livre, deliberada no konsiente, arguidu hatene momoos katak, falsifika asinatura, karimbu, logo (logotipo), inventa numeru referensia husi atestadu mediku sira hanesan deskreve iha leten ho intensaun benefisia ba nia aan, bele hamosu prejuizu ba Estadu RDTL, la obsta katak, arguidu hakarak no agiu forma nee, arguidu mos hatene katak sira nia hahalok nee, lei bandu no sei hetan kastigu.
Tanba nee, konstitui arguidu BdC nuudar autor material ho forma konsumada ba krime Korrupsaun Passiva ba Aktu llicitu neebe previstu no punidu tuir artigu 79 husi Lei n 7/2020 de 26 de Agosto ho krime Falsifikasaun Agravadu, previstu no punidu tuir artigu 304 n 1 husi Kodigu Penal.

Hatan ba faktus neebe iha arguidu deklara katak, faktus sira nee loos hotu.

Arguidu deklara, faktus neebe iha loos hotu kedan, momentu neeba arguidu mak emite duni atestadu mediku. Arguidu fo razaun katak, halo aktu ida nee atu ajuda, laos buka riku husi aktu nee.

Arguidu deklara, nia servisu lo-loos iha parte farmasia distribui aimoruk, no tuir regra atu distribui aimoruk, primeiru tenke hetan reseita husi doutor, tenke haree pasiensia nia identidade loos hotu ona mak foin distribui ai moruk.

Arguidu rekonhese emite relatoriu mediku laos arguidu nia servisu, maibe iha diresaun ida nia servisu. No arguidu hatene nia hahalok sira nee fo prejuizu ba estadu.

Arguidu deklara tan, dokumentus ka atestadu mediku arguidu rasik mak halo no arguidu rekonhese karimbu neebe nia uza ba iha atestadu mediku nee falsu ka antigu.

Arguidu deklara tan, arepende ona ba nia aktu nee no husu ona deskulpa ba sasin sira neebe arguidu trata sira nia atestadu, no devolve ona osan sasin sira nian.

Rona tiha deklarasaun arguidu, Tribunal adia ba loron 5 fulan Fevereru tuku 10.hodi rona alegasaun.

Audensia julgamentu nee prezide husi Juiz Koletivu Jose Maria, Ana Paula, Ersilia de Jesus, Ministeriu Publiku reprezenta husi Prokurador Joao Marquez, arguidu hetan asistensia legal husi Advogada Privada.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *