DILI, STLTIMORLESTE.com — Governu neebe lideradu husi Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão rekonhese ahi mate lakan, tanba hadia no troka fiu. Konsekuensia husi servisu troka fiu nee rezulta ahi mate lakan hodi estraga hotu sasan eletronika sira.
Tuir Florindo da Costa, eletrisidade ikus-ikus nee hahu mate lakan kompara ho tinan hirak liu ba, povu sente ahi lakan estabil, maibe ikus-ikus nee ahi komesa mate sein justifikasaun husi parte EDTL.
“Ita triste tebes ahi nee mate lakan hela deit, iha foho nee ladun problema iha dili, buat hotu uza enerjia eletrisidade, buat hotu uza elektronika, tein, nono bee, fase roma, jaleira, ac, sanyo bee buat hotu uza eletrisidade, kuandu ahi mate hela deit, ita labele tein,” hatete Florindo iha nia horik fatin, Bairru Pites, Kinta (22/1/2026).
Florindo fo ezemplu ahi mate iha dader tuku hitu ho balun, (22/1/2026) area bairro pite tesik mai hudi laran nian, atividade uma laran ida dader san barak los mak paradu, hanesan bee, nono bee, sona dose, no seluk tan.
Nia hatete hanesan sidadaun agradese, ba fornesimentu enerjia ba nia sidadaun sira, mos agradese ba mudansa hotu neebe akontese iha rai ida nee, mas EDTL hanesan instituisaun estadu tenke servisu hotu responsablidade, labele husik eletrisidade mate lakan hela deit hodi sai tiha hanesan tradisaun ida ba governu.
“Ahi mate nia impaktu mak sasan elektronika bele aat hotu, nee atu husu responsablidade ba se, governu ka EDTL,” kestiona Florindo.
Nia hatete ohin loron ema hotu selu eletrisidade, atu uza enerjia neebe sira sosa, mas parte EDTL la konsidera hodi fornese enerjia diak no sustentavel, ida nee sai kestaun, EDTL sai ona empreza publiku mas atendimentu hanesan bain bain deit.
“Ami kliente, ami husu governu tenke responsabiliza, ami sosa enerjia kuandu ahi mate hela deit estraga ami nia sasan, governu tenke responsabiliza,” nia tenik.
Entretantu Prezidente Republika, Jose Ramos Horta lamenta tebes ho ema sira servisu iha EDTL, tuir nia manan tiha osan boot, mas eletrisidade la funsiona, ekipamentu hospital, XR ekipamentu ema nian hanesan komputador, inklui governu nian aat tanba ahi mate lakan.
“Kauza husi ahi mate lakan nee estraga ekipamentu ho valor osan rihun ba rihun mas laiha ema responsabilidade, governu tenke hare ida nee,” dehan PR Horta.
(god)







