Programa IA iha RAEOA, Sosa Ona Karau 200

Foto: Espesial

AMBENO, STLTIMORLESTE.com – Programa Inseminasaun Artifisial (IA) iha Rejiaun Administrativa Epesial Oecusse (RAEOA) kontinua lao no finaliza sosa ona karau hamutuk 200.

“Kompanhia konstrui karau luhan hamutuk 200, aumenta tan karau luhan 10 ba kbiit laek atu hakiak karau 10, tanba nee total karau ho karau luhan hamutuk 210,” dehan Diretor Rejional Agrikultura, Jose Oki, ba STL iha ninia serbisu fatin Horta, Bairru Santa Rosa, Suku Costa, Postu Administrativu Pante Makassar, RAEOA, Segunda (26/01/2026).

Maske nunee, Jose Oki rejeita informasaun neebe espalha iha media sosial katak sosa karau vaka inan, kada kabesas ho folin US$ 1.500.

“La loos informasaun neebe espalha iha media social katak sosa karau vaka inan, kada kabesas ho folin US$ 1.500,” rejeita Jose Oki.

Tuir nia Programa Inseminasaun Artifisial nee, kontinua lao diak no kompanhia fornesedor karau 100 % sosa ona karau inan hamutuk 200 maibe karau luhan sei iha prosesu konstrusaun. “Foin lalais nee ami enkontru para orienta ona ba ita nia tekniku sira, para sira bele tun ona iha terenu halo monitorizasaun kona ba karau no karau luhan, atu nunee bele hatene karau luhan iha kada postu administrativu halo ona karau luhan hira no falta hira atu nunee, tinan ida nee bele finaliza,” dehan nia.

Iha biban nee, Doutor Veterinaria RAEOA, Brito de Araujo dehan, teknolojia implementasaun inseminasaun artifisial ba karau, ida nee sistema teknolojia ida neebe atu implementa dahuluk iha Oecusse.

“Hau hanoin, teknolojia ida nee importante tanba atu hadia kualidade animal iha Oecusse, tanba ita hotu hatene katak iha Oecusse, potensialidade iha RAEOA maka karau, entaun politikamente Diresaun Rejional Agrikultura Oecusse, oinsa ita bele hadia kualidade animal liu husi teknologia implementasaun inseminasaun artifisial. Politika ida nee, ita halo planu utiliza Orsamentu Jeral Estadu (OJE) tinan 2025 nian. Orsamentu neebe maka ita preve ba kapasitasaun ba rekursu umanus, liu-liu tekniku pequaria sira nomos preve osan ba preparasaun kontrusaun karau luhan ba kada benefisiariu neebe simu karau iha programa nee,” dehan nia.

Nia haktuir tan katak, iha tinan 2026, prevee osan hodi sosa senen ka material ou ekipamentu neebe presiza iha terenu hodi utiliza ba teknolojia ensiminasaun artifisial.

“Buat rua neebe mensiona iha leten nee, ita utiliza tiha ona kona ba sosa karau ho halo luhan, nee ita realiza tiha ona, maske konstrusaun karau luhan nee, sedauk atinji 100%, maibe ami garante katak, fulan 2 ou 3 tan, karau luhan 200 iha postu administrative 4 nee remata ona, tanba kada postu administrativu, iha karau luhan 50 ho karau 50. Karau luhan nee kompletu kedan ho ninia tekniku, hanesan harau nia fatin han no bee fatin. Signifika karau sira neebe maka ita sosa nee, hakiak ho sistema intensivu, normalmente hakiak nain sira maka sei tau matan, ami mos sei fo kapasitasaun ba ema sira neebe simu ona karau, inklui prepara mos toos ba aihan karau. Ba programa ida nee, ita mos haruka ona funsionariu kazuais, ba tekniku ensiminasaun artifisial, agora dadauk, sira halao ona sira nia estudu iha balai desa insiminasi buatan iha singosari Malang-Indonezia, nee sira halo estudu tekniku durante fulan 2 nia laran hodi pratika, depois ida nee sira fila fali mai TL iha Oecusse, sei sosa ekipamentus inklui senen, M2 hodi implementa dahuluk iha RAEOA,” dehan nia.

Jose Oki: La Loos Sosa Karau Ida ho Folin US$ 1.500

Iha biban nee, Diretor Rejional Agrikultura (DRA), Jose Oki rejeita informasaun neebe espalha iha media sosial katak sosa karau ida ho folin US$ 1.500 ba programa insiminasaun artifisial iha Oecusse.

“Hau hanoin, informasaun sira neebe sirkula iha media sosial, hau rejeita informasaun neebe espalha tanba informasaun sira nee laloos tanba programa nee realiza liu husi prosesu lubuk ida neebe mai husi Departementu Paquariu, hatoo mai iha Diresaun, depois hatutan ba Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espsial Oecusse-Ambeno (PA-RAEOA), Regio da Cruz Salu no remata iha parte aprovizionamentu, sira husi aprovizionamentu maka halao sira nia knaar oinsa bele halo prosesu ba tenderizasaun, nunee kompanhia sira konkore ba programa nee, ida nee prosesu hotu lao tuir lei iha aprovizionamentu,” dehan Jose Oki.

Nia hatutan, kona ba prosesu tenderizasaun nee, kompanhia sira maka sosa dokumentus no tuir konkursu maka aprovizionamentu deside kompanhia neebe maka manan tender, ida nee kompetensia aprovizionamentu.

“Sei informasaun dehan hau maka deside rasik hau nia oan feto maka manan tender nee, atu sosa karau liu husi programa artifisial inseminasaun, hau hanoin laloos, tanba prosesu lubuk ida maka too final aprovizionamentu maka hasai rezultadu, neebe hau rejeita informasau kona ba informasaun nee. Kona ba karau nia folin neebe sosa dehan US$ 1.500, informasaun sira nee laloos, hau rejeita tanba proposta neebe hasai nee, folin laos US$ 1000 resin, estandar folin karau nee tuir proposta, kada karau ida ho presu US$ 800 kada kabesas, maibe depende husi prosesu negosiasaun entre karau nain ho kompanhia,” dehan nia.

Nia haktuir tan katak, orsamentu aloka ba postu administrativu Pasabe no Oesilo hamutuk US$ 79.975 hodi sosa karau hamutuk 100, tanba nee karau ida nia folin US$ 799.75 neebe manan projetu sosa karau nee husi kompanhia Rapha Baptista, Unip. Lda.

Informasaun neebe espalha iha media sosial katak, deskonfia Prezidente Autoridade RAEOA, Regio Da Cruz Salu, aprova orsamentu Estadu ba Diretor Rejional Agrikultura, Jose Oki Nia Oan Feto hodi fornese Karau Vaca Inan ba Programa Inseminasaun Artificial iha Pasabe no Oesilo ho total karau vaka hamutuk 100 kabesas.

Aprovasaun nee, liuhusi Kompanha Rapha Baptista Unipesoal Lda nee, neebe Diretor Rejional Agrikultura, Jose Oki, Nia oan Feto nian, mak rejista uza laen nia naran hodi halao servisu fornesimentu Karau Vaka Inan hamutuk 50 ho total orsamentu USD.79,975.

Servisu Fornesimentu Karau Vaca Inan nee adjukasaun direta ba kompanha Rapha Baptista Unipesoal Lda hodi sosa Karau 50 ho valor orsamentu USD 79,975, signifika katak Karau Ida Nia Folin liu USD1,000.

Antes nee, iha loron Sabadu, 13 Dezembru 2025, Prezidente Autoridade RAEOA hamutuk ho Diretor Rejional Agrikultura no Parseiru sira halo lansamentu fatuk dahuluk ba Karau luhan no ofisialmente entrega Karau 50 ba benefisiariu sira iha suku Abani, Sub-rejiaun Pasabe no Postu Adminstrativu Oesilo nian hamutuk 50 karau vaka.

(jos)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *