DILI, STLTIMORLESTE.com – Ministeriu Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) hamutuk ho Japan Internasional Cooperation Agency (JICA) organiza workshop hodi kapasita funsionariu sira kona-ba migrasaun internasional no direitus umanus.
Diretor Nasional Politika Seguransa ASEAN iha MNEK, Joao Martins hatoo kestaun nee ba jornalista sira iha Novu Turismu, Dili, Tersa (27/1/2026).
Nia dehan, workshop ida nee realiza iha kolaborasaun entre JICA no MNEK ba politika seguransa ASEAN nian, no workshop nee foka liu ba asuntu migrasaun internasional no diretus umanus.
“Ita hotu hatene katak iha rejiaun nee iha isu makaas los, tanba nee ami realiza workshop nee atu habelar konhesementu nomos atu haforti ita nia konesementu ba lina ministeriais sira liu-liu ba fo konhesimentu ba ami iha asuntu migrasaun internasional no direitus umanus,” dehan nia.
Tuir nia, workshop nee pas parte ba kapasitasaun funsionariu sira hotu, tanba depois Timor nia adezaun ba ASEAN, servisu barak mai ita nia rain ida nee, hanesan haforsa liu tan konhesimentu no kapasitasaun ba lina ministeriais liu-liu asuntu migrasaun internasional no diretus umanus
Nia haktuir tan katak, partisipa iha workshop nee enjeral husi lina relevantes neebe mak kabe ba asuntu politika seguransa nian, hanesan PNTL, PDHJ, migrasaun asuntu neebe ligadu ho politika seguransa. Workshop hanesan nee halao dala barak ona, maibe ida nee workshop dahuluk iha tinan 2026.
Entretantu, Provedor Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Virgilio da Silva Guterres “Lamukan” hatete ba Timor-Leste, migrasaun laos fenomenu foun ida, tanba istoria rasik forma husi deslokasaun, dadur, no movimentu forsa durante períodu konflitu no okupasaun.
“Ohin loron, migrasaun kontinua sai nuudar karakteristika ida neebe define Timor nia realidade nasional, tanba sidadaun Timoroan rihun ba rihun mak servisu iha rai-liur, liuliu iha Australia, Republika Koreia, Reinu Unidu, Irlanda no nasaun sira seluk, hodi kontribui signifikante ba rendimentu uma kain no dezenvolvimentu nasional liu husi remisaun,” tenik nia.
Tanba iha tempu hanesan Timor Leste sai nasaun tranzitu no destinu ida neebe boot liu, hasoru dezafiu sira neebe relasiona ho migrasaun irregular, trafiku ema, no esplorasaun traballu, tanba realidade hirak nee halo ema atu adopta politika no pratika sira neebe tau direitus umanus iha sentru governasaun migrasaun nian.
“Nuudar instituisaun nasional Direitus Umanus Timor-Leste, Provedor Direitus Umanus no Justisa iha mandatu konstitusional atu promove no proteje direitus umanus no governasaun diak. Tanba nee, migrasaun monu beibeik iha ita nia laran, ita hanoin kona ba ida nee,” dehan nia.
Tan nee, liu husi seminariu nee sei diskute kona ba migrasaun husi perspetiva oin-oin, migrasaun traballu, migrasaun forsa, trafiku ema, no papel estadu, ASEAN, no PDHJ. Aprosimasaun ida-neebe komprensivu nee reflete kompleksidade migrasaun nian.
Nia dehan, ba PDHJ, seminariu nee partikularmente iha tempu, PDHJ kontinua simu keisa no informasaun relasiona ho violasaun direitu traballu, pratika aat rekrutamentu, no lakuna governasaun neebe afeta traballador migrante sira no sira nia familia, tanba nee haforsa ita nia kapasidade institusional atu envolve iha kestaun migrasaun sai nuudar prioridade ida.
Tanba workshop ida-nee hanesan oportunidade ida atu hametin koordenasaun entre instituisaun governu sira, haforsa kompriensaun kona ba mekanizmu protesaun rejional sira, no enkoraza partisipante sira atu tradus konesimentu ba polítika konkreta no reforma institusional sira.
Iha sorin seluk, Chief Advisor, JICA Project, Yuji ONO hatete, inisiativa realiza workshop nee atu enkoraja sidadaun sira atu foka liu ba aprovizionamentu publiku no hatan ba limitasaun nasional no rejional sira hodi servisu hamutuk ho servisu ASEAN nian.
Tanba nee iha workshop espera katak peritu sira bele hetan komprende klean kona ba asuntu migrasaun no Direitus Umanus iha rejiaun inklui migrasaun traballu, migrasaun forsa no trafiku umanu, atu nunee sira bele analiza dezafiu sira.
(joa)







