Semana Oin, Komisaun D Sei Halo Diskusaun Lei Pestisida iha Jeneralidade

Foto: Media PN

DILI, STLTIMORLESTE.com – Komisaun D trata asuntu Ekonomia Dezenvolvimentu iha Parlamentu Nasional (PN), aprova ona relatoriu pareser ba lei numeru 21/VI (2a) no submete kedas ba meza Parlamentu Nasional (PN) hodi prepara deskuti iha faze jeneralidade iha semana oin.

Prezidente Komisaun D, Deputadu Ricardo Baptista hatete, Komisaun D halo ona aprovasaun ba pareser ba Lei pestisida nian no Komisaun konklui ona relatoriu pareser hodi submete kedas ba meza Parlamente hodi tau ajenda ba diskusaun iha Plenaria.

“Ohin ami husi Komisaun D halo aprovasaun ba pareser ba Lei pestisida nian no ohin ami halo relatoriu pareser aprova ohin kedas ami haruka kedas ba Prezidente nunee bele karik segunda marka ba iha diskusaun Jeneralidade,” dehan nia iha Komisaun D Parlamentu Nasional, Kinta (29/01/2026).

Nia hatutan, iha pareser nee hanesan audensia neebe mak liu ona husi Ministeriu no Instituisaun neebe mak bolu mai nee rona sira nia hanoin hotu, no iha pareser nee hakarak koalia katak komisaun mos husi pareser nee iha hanoin ke hanesan saida maka husi Ministeriu ka instituisaun nia hanoin tau hamutuk.

“Ami mos hatoo liu husi audensia nee ami haree buat balun ke presiza aumenta iha neeba karik iha asuntu ruma iha artigu ruma ka re-Artigu ruma ami hanoin atu aumenta ami sei aumenta no sira neebe mak atu hamenus bele hamenus, buat neebe mak ami koalia liu nee mak liga ho utilizasaun ba lei ida nee,” nia dehan.

Nia mos dehan, se karik lei ida nee aprova no hetan promulga husi Prezidente Republika lei ida nee ninia utilizasaun nee oinsa, ida nee maka komisaun haree no halo tiha ona pareser, hanoin katak ho pareser neebe mak halo nee ba iha diskusaun espesialidade tuir mai sei haree atu aumenta ka hamenus buat balun.

Tanba atu aumenta no hamenus nee laos saida mais aumenta no hamenus nee oinsa maka lei nee iha forsa par kuandu implementasaun lei nee forsa hodi bele regula.

“Tanba ita hotu hatene agora dadaun ita uza ai-moruk pestisida laos adubu, ida nee aimoruk par hodi hamate pesti sira nee, entaun ita halo lei ba pestisida katak aimoruk sira neebe ita importa mai ka karik ita produs iha nee atu ita Esporta, atu re Esporta fali mos tenke iha resgras ida neebe mak regula, nunee nia labele fo impaktu ita nia ambiente liu-liu rai ka setor agrikultura,” nia akresenta.

Rekomendasaun sira bele dehan katak husi entidade sira hotu-hotu iha hanoin aseita tebes ho lei ida nee, durante nee uza hela buat sira nee mais laiha lei ruma regula ka hodi kesi uzu sira nee dala ruma bele uza.

“Neebe uza buat sira neebe mak dala ruma bele estraga fali ita nia rai ita nia ambiente neebe husi instituisaun sira hotu aseita sira hein katak iha diskusaun ba lei ida nee bele regula ita nia utilizaun ba pestisida nee,” nia afirma.

Nia dehan, depois halo audensia nee, rekomendasaun jeral neebe mak foti ohin nee mak hanesan dehan ona iha artigu balun ke presiza haree no rekomendasaun Komisaun nian oinsa par iha utilizasaun lei nee iha implementasaun tenke iha forsa. Nee mak dehan Artigu balun presiza haree koalia ho Ministeriu no instituisaun sira neebe nain ba lei Ministeriu Agrikultura hodi haree bandu liga mos ba dala ruma Laboratorium.

Molok nee Komisaun D halo ona audensia ho Ministeriu Agrikultura, Ministeriu Saude, Ministeriu Turizmu Ambiente no Kamra Komersiu Timor-Leste (CCI-TL) no mos instituisaun hirak neebe maka tau matan ba asuntu ida nee.

(alb)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *