Presiza fo Sansaun ba Ema Tesi Ai Arbiru no Sunu Rai

Diretor HAK, Feliciano da Costa Aroujo. (Foto: STL/Emerenciana Pinto)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Presiza fo sansaun ba ema neebe tesi ai arbiru no sunu rai, nunee bele prevene ema tesi ai no sunu rai arbiru iha fatin-fatin.

Kestaun nee hatoo husi Diretor HAK, Feliciano da Costa ba jOrnalista sira iha knaar fatin Farol, Dili, Kinta (05/02/2026).

Nia hatete, Governu liu husi ministeriu relevante presiza implementa lei neebe bandu ema tesi ai arbiru, nunee sidadaun hotu labele tesi ai no sunu rai arbiru.

“Ita iha Sekretaria Estadu Floresta, nia destaka funsionariu sira iha fatin protejidu maibe la hatene too ka lae. Labele kontrola deit ita nia komunidade neebe lori ai mai faan iha Dili laran nee mak ita tahan deit, ita presiza haree ema sira neebe destroi aihoris sira nee, ita presiza implementa lei hodi kondena sira,” dehan Diretor HAK nee.

Feliciano hatutan, dala barak maluk balun hakarak hetan osan hodi sustenta familia ba taa ai, lori impaktu ba erozaun mai iha komunidade seluk, ida nee presiza haree hodi kontrola.

“Uluk ita halo kampanha katak “o tesi ai ida, o tenke kuda fali ai rihun ida”, maibe realidade la hatudu ida nee, kampanha sira nee kampanha deit depois la kontrola ba atitude sira nee, ida seluk mak dala ruma ita nia kampanha nee iha nivel nasional deit, maibe iha area rural sira nee kuitadu la halimar, ita la halo kampanha too iha neeba entaun prontu ema hanoin sira nee so halo iha nasional, area rural lae,” katak nia.

Nunee mos Prezidente Republika (PR) Jose Ramos Horta hatete, husu sidadaun sira hadomi ambiente katak labele tesi ai arbiru no labele sunu rai arbiru nunee labele hamosu erozaun.

“Husu sidadaun hotu hadomi meiu ambiente, husu labele sunu rai arbiru no soe lixu iha fatin,” dehan Xefe Estadu.

Prezidente Republika husu ema hotu-hotu tenke fo dedikasaun makaas ba meiu ambiente, labele sunu ai laran arbiru, labele soe lixu arbiru, tanba buat nee kestaun saude laos deit kestaun turizmu.

Aleinde nee Governu liu husi Ministru Agrikultura, Pekuaria, Peskas no Floresta (MAPPF) Marcos da Cruz, husu komunidade sira labele tesi ai no sunu rai arbiru iha foho lolon sira inklui iha rai tetuk.

“Hau husu ita boot sira atu komunika no fo hatene ba povu konaba floresta nee, ita tenke fo hatene ba ita nia ema labele tesi ai sira iha foho lolon neeba no labele halo toos bebeik iha foho lolon,” dehan Ministru ba komunidade sira iha Ermera.

Se bainhira sunu rai arbiru no tesi ai, sei iha impaktu hamenus rai nia bokor, bele halo bailoron naruk, halakon animal no ai horis sira neebe moris, bele hamosu inundasaun no rai monu, no hamenus varidade sira neebe moris iha ai laran.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *