DILI, STLTIMORLESTE.com – Forum Organizasaun Naun Governamental Timor Leste (FONGTIL) deskonfia, rekrutamentu ba kadetes Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) halo diskriminasaun no fo prioridade deit ba jerasaun patriota no membru PNTL ativu nia oan.
Tuir Portavos Esterlita Pereira liu husi Konferensia Imprensa iha Kaikoli, Sesta (06/02/2026) hatete, FONGTIL husu ba Governu liu husi Ministeriu Interior (MI) no Komando PNTL relasiona ho prosesu rekrutamentu ba membru foun PNTL iha tinan 2025. Timoroan barak mak konkore iha rekrutamentu refere no tuir hotu prosesu sira hanesan teste eskrita no fizika liu husi regulamentu neebe estabelese husi Komisaun Rekrutamentu baze ba Diploma Ministerial N.17/2025 de 25 de Junho Regulamento do Concurso Público de Admissão so Curso de Formação de Agentes da Polícia Nacional de Timor Leste.
Ho Nunee, iha loron 03 fulan Februari 2026, Komisaun Rekrutamentu PNTL liu husi Porta Voz Antonio da Luz anunsiu lista kandidatu kadetes foun ba publiku liu husi fontes media nasional sira iha Timor Leste ho total kandidatu rihun sanulu resin rua atus ualu hitu nulu resin haat (12.874).
Husi numeru nee, kandidatu rihun sanulu atus lima sia nulu resin hitu (10.597) mak aprovadu, no kandidatu rihun rua atus rua hitu nulu resin hitu (2.277) mak la aprovadu. Husi kandidatu aprovadu sira, Komisaun Rekrutamentu deside katak iha kandidatu hamutuk atus haat (400) deit mak sei tuir teste mediku. Kandidatu ho kategoria aprovadu sira seluk sei labele tuir teste mediku, karik identifika kandidatu balun neebe kondisaun saude la permite mak sei kontaktu kandidatu seluk, tuir lista neebe iha, desizaun ida nee la justu diskriminativu no la garante pratika prinsipiu boa governasaun iha Timor Leste, tanba la hatan ba diploma Ministerial No 17/2025 de 25 de Junho hodi la hatan artigu 42 alinea 1 husi dipolima nee rasik.
“FONGTIL ho nia membru sira nafatin deskonfia katak pritika sira nee hodi hatan Artigu 37 alinea A no B neebe fo prioridade ba Jerasaun Patriota no PNTL ativa nia oan mak bele liu. Maibe Diploma Ministerial No 17/2025 de 25 de Junho Tribunal rekursus deklara ona inkonstitusional, ho nunee FONGTIL ho nia nembru sira ezije no rekomenda husu Ministeriu Interior no PNTL atu halo esklaresimentu neebe loos kona-ba prosesu rekrutamentu kandidatu kadetes foun,” katak portvaos.
FONGTIL husu Ministeriu Interior no PNTL imediatamente atu anula dezisaun, hodi la fo deit teste mediku ba kandidatu nain atus haat (400), maibe fo oportunidade hotu ba kandidata sira neebe ho kategoria aprovadu ho nunee la hamosu diskriminasaun iha prosesu rekrutamentu.
Nia hatutan, husu ba PDHJ imediatamente atu halo investigasaun neebe klean hodi hatene tendensia ba pratika sira neebe kontra prinsipiu boa governasaun, husu ba Parlamentu Nasional liu husi Komisaun B neebe trata asuntu Negosiu Estranjeiru, Defeza, no Seguransa atu halo fiskalizasaun ba prosesu rekrutamentu neeba kontra prinsipiu boa governasaun.
Aleinde nee Ofisial Advokasia FONGTIL, Jorge Madeira hatete, se Ministeriu Interior mantein ho desizaun, FONGTIL sei lori pareser juridiku ba PDHJ para halo fiskalizasaun abstratu aktu sira nee.
“Ami sei lori pareser juridiku ba PDHJ para halo fiskalizasaun abstratu aktu sira nee, tanba la obedese ba artigu 43 no 20, se dehan iha rekrutamentu iha aktus 4 mak tama ba teste nia kontradis ona artigu 43 alinea 1 neebe hatete katak nia valor nee 60 hotu-hotu liu tama ona ba teste,” dehan nia.
Tuir nia, daudaun nee kria hela bareira diskriminasaun iha estadu direitu demokratiku ida nee, FONGTIL nota katak iha artigu 37 alinea a no b nee hatete katak dehan rekruta deit jerasaun patriota.
“Rai ida nee nasaun direitu demokratiku, ita labele halo hanesan nee, se halo hanesan nee husik hela buat la diak ba jerasaun iha futuru mai, se hanesan nee aman polisia diak liu fo deit lalika loke rekrutamentu, maibe rai ida nee nasaun demokratiku mai husi luta, rai nee hetan ukun aan mai husi sofrimentu povu nia mak reafirma nasaun ida nee, tanba nee presiza halo balans, nunee bele garante boa governasaun hodi garante ba direitus umanus,” katak nia.
Nia hatete, sira neebe teste valor 60 nee tau fali ba iha neebe ka sira rezerva, ida nee FONGTIL ho nia membru sira lamenta ho aktu sira hanesan nee.
(eme)







