DILI, STLTIMORLESTE.com – Relasiona ho lista kandidatu Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) neebe hamosu polemika, Jurista Timoroan konsidera katak, lei fo dalan kandidatu neebe la aseita bele hatoo asaun sivil ba iha Tribunal.
Tuir Jurista Sergio Dias Quintas katak, sidadaun se deit iha direitu atu hatama asaun ba Tribunal, kuandu la konkorda ho desizaun balu.
“Kualker sidadaun iha direitu bele hatama aksaun ba Tribunal neebe previstu iha artigu 26 husi Konstituisaun RDTL, ba kandidatu neebe la aseita ba rekrutamentu bele hatama aksaun sivil ba iha Tribunal kontra instituisaun PNTL,” dehan Sergio ba jornalista STL iha Kaikoli, Kuarta (11/02/2026).
Tuir nia, aksaun mak kona-ba rekursu administrativu nian prosedimentu iha artigu 436 numeru 1 husi norma prosesual sivil, nomos bele propoin providensia kautelar bainhira konforme faktu neebe sira artikula iha sira nia pedidu iha provas, tanba tuir artigu 510 husi Kodigu Prosesu Sivil kona-ba oinsa atu prova mai husi ema neebe levanta kestaun refere.
Aktual defensor nee dehan, lista kona-ba kandidatu membru PNTL nee hamosu polemika, tanba iha tendensia nakonu ho nepotizmu, kestaun nee mos haree husi aspetu desizaun Tribunal Rekursu nian, iha desizaun referida mos dehan iha irregularidade, tanba nee mak rekrutamentu ba membru PNTL tenki kansela.
“PNTL nee instituisaun estadu neebe sai lalenok ba komunidade, tanba PNTL mak nuudar asegurador no ezekutor ba lei, entaun desizaun Tribunal Rekursu (PNTL) tenki ezekuta em termos de halo kanselamentu ba rekrutamentu nee rasik atu labele hamosu polemika hodi kria fali imajen la diak iha instituisaun PNTL,” dehan nia.
Iha fatin ketak, Akademiku UNTL, Rafael de Jesus dehan, entidade relevante tenke tau atensaun ba lista neebe iha, tanba kandidatu barak mak la konkorda ho lista nee.
“Hau hanoin presiza tau atensaun oinsa atu buka solusaun ba kestaun nee, iha kandidatu barak realidade hatudu katak, sira la konkorda ho lista neebe iha,” dehan nia.
Nia argumenta, instituisaun PNTL hanesan instituisaun ida neebe halao servisu independente atu garante pas, tuir lo-loos rekrutamentu sira hanesan nee tenke rigor, hodi haree kandidatu ida neebe prienxe regras mak bele liu, labele haree fali ba iha relasaun familia, ida nee bele hamosu duvidas iha publiku.
Nia parte mos sujere atu kandidatu sira neebe la aseita labele nonok, tenke levanta ba iha oin, importante iha duni evidensia neebe forte.
Aleinde nee Provedor Direitus Humanus no Justisa, Virgilio da Silva Guterres dehan, husu atu kandidatu sira neebe la aseita bele buka Advogadu ka Defensor lori prosesu ba iha Tribunal.
“Ami mos informa ba kandidatu sira atu lori provas no evidensia sira neebe iha ba buka Advogadu ka Defensor Publiku atu akompanha sira ba Tribunal, posibilidade husu providensia kautelar atu Tribunal mos bele foti desizaun anula prosesu nee, hodi hein prosesu investigasaun no averiguasaun sira nee lao, atu posibilidade bele re inisia prosesu foun transparansia ba hotu hotu,” dehan nia.
(ter)







