EBF Lamasi Nitibe Ameasa Monu, Autoridade Sei Harii Eskola Provizoriu

Foto: STL/Joseph Koa

AMBENO, STLTIMORLESTE.com – impaktu husi udan makaas iha tempu udan, rai halai makaas, ameasa Eskola Bazika Filial Lamasi monu, tanba nee Autoridade Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse Ambeno (RAEOA) liu husi Asesor asuntu Sosial, ho Autoridade Protesaun Civil (APC), observa eskola nee no identifika ona fatin no sei harii eskola provizoriu ba atividades aulas.

Tuir Komandante Autoridade Protesaun Civil Rejiaun Administrativu Espesial Oecusse-Ambeno (RAEOA), Joao da Silva Sila ba STL iha EBF Lamasi foho, Aldeia lamasi, Suku Bene Ufe, Postu Administrativu Nitibe, RAEOA, Segunda (16/02/2026) katak, ohin mai observa eskola nee tanba simu informasaun husi komunidade aldeia lamasi katak rai halai ameasa edifisiu Eskola EBF Lamasi foho monu tanba nee sei harii eskola provizoriu ida hodi nunee asegura nafatin prosesu aprendizajen ba estudante sira.

“Ohin ami mai hamutuk ho Asesor Politika Asuntu Sosial, Autoridade RAEOA, mai haree kondisaun riil neebe maka akontese iha fatin ida nee, eskola EBF Lamasi foho besik monu dadaun tanba rai halai makaas, impaktu husi udan makaas, tanba nee ohin mai observa tanba laos deit eskola nee maka sai ameasa monu maibe dadauk nee uma kain rua hela besik areador eskola nee mos rai halai liri ona sira nia kintal no uma, tanba nee ohin husu sira atu identifika sira atu buka fatin foun hodi muda sira husi fatin nee tanba eskola nee besik monu dadauk ona,” dehan Joao da Silva Sila.

Iha biban nee, nia husu ba povu hotu-hotu iha Oecusse, atu halo uma labele besik mota ninin, ai huun boot, no foho lolon, tanba sei fo risku ba sira nia vida moris.

Iha biban nee, Asesor politika asuntu Sosial Autoridade RAEOA, Agustinho Caet akresenta katak, ohin mai observa kondisaun riil neebe komunidade, professor no alin estudante sira iha EBF Lamasi, infrenta tanba sira nia eskola nia sorin hahu nakfera ona tanba impaktu husi rai halai.

“Ohin ami mai observa kondisaun riil neebe maka ita nia komunidade, Profesor no alunus sira husi eskola ida nee infrenta, realidade eskola nee besik atu monu ona nunee mos ami identifika uma kain rua maka sai vitima ona husi rai halai nee, sira nia uma haliis ona no rai rohan besik Estrada nee mos komesa monu ona,” dehan nia.
Nia dehan, daduk nee mos koalia ona ho povu iha nee no identifika fatin balun iha nee, atu halo eskola provizoriu ida iha Lamasi hodi asegura prosesu aprendizajen iha aulas nunee mos komunidade uma kain rua neebe maka sai alvu ba rai halai nee, atu apoiu sira kalen hodi sira bele muda sai husi fatin ida nee.

Nunee mos Jestor Postu Administrativu Nitibe, Agustinho Afulit dehan, relasiona ho udan boot neebe akontese iha fulan ida nee, EBF Lamasi besik atu monu dadaun tanba rai halai, tanba nee Diretor Rejional Edukasaun no Solidariedade Sosial (DRESS), observa ona eskola nee iha terenu no sei harii eskola provizoriu ida ba estudante sira nia atividades de aulas.

“Hau agradese ba Autoridade RAEOA liu-liu DRESS, Vincencio Cono ho Asesor Asuntu Sosial Autoridade RAEOA hamutuk ho APC, observa ona kondisaun eskola neebe maka besik atu monu dadaun ona, inklui uma kain rua neebe mos sai ona vitima impaktu husi rai halai, espera iha tempu badak governu ho povu sei konstrui provizoriu sala aprendizajen atu labele fo risku ba ita nia oan sira iha prosesu aprendizajen,” dehan nia.

Nunee mos Koordenador EBF Lamasi, Lasarus Bakun Sila dehan, iha tinan kotuk 2025, rai iha areador eskola nee monu no iha tinan 2026, rai kontinua monu iha parte leste no weste inklui Estrada iha eskola oin mos monu dadauk ona.

“Ho problema rai halai nee, hau husu ba Ministeriu Edukasaun liu husi DRESS ba autoridade RAEOA, hau husu tulun ba governu atende netik ami, tanba ami dadaun iha ameasa nia laran, liu-liu alunus no professor neebe hanorin iha fatin ida nee,” dehan nia.

Professor neebe hanorin iha nee, nain 2, funsionariu permanente nain 2 no ida sei voluntariu kompostu husi profesora nain 2 no professor ida, alunus iha EBF Lamasi hamutuk 50 alunus, kompostu husi mane 29 no feto 21.
“Ami husu ba governu atu halo atendementu urjensia ba ami nia atividades de aulas, atu muda husi fatin ida nee ba fatin neebe maka hau hamutuk ho ami nia komunidade identifika ona, atu ami muda husi fatin nee, tanba udan sei kontinua tun, rai kontinua halai,” dehan nia.

uir observasaun STL iha EBF Lamasi, rai halai eskola nia rohan komesa nakfera no besik monu ona, inklui uma kain rua neebe harii besik areador eskola mos rai halai dadaun ona, inklui esdrada mos besik kotu dadaun ona.

(jos)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *