DILI, STLTIMORLESTE.com – Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão hatete, investigasaun ba jogu online neebe akontese iha Oekusi daudaun nee prosesu kontinua lao hela.
Bankada opozisaun iha Parlamentu Nasional husu Governu atu aprezenta relatoriu jogu online iha Oekusi neebe foin lalais viral los, hatan ba kestaun nee Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão ba jornalista iha Palasiu Prezidensial Nicolau Lobato, Bairo Pite, Kinta (19/02/2026) hatete, daudaun nee prosesu investigasaun lao hela depois mak aprezenta rezultadu.
“Investigasaun jogu online iha Oekusi sei lao hela, depois mak aprezenta, hau atu aprezenta agora. Jogu SDSB mos hau la joga ida, jogu online nee kleur tiha ona, laos agora. Ikus nee mak mosu tan, mosu tan nee, mais uluk liu tiha ona. Bispu ida mate tiha ona, nia mos jogu online hela, debe ba maluk sira mais milhaun Us$ 1, debe iha nee tanba online. Neebe buat nee kleur tiha ona, ikus nee mak mosu tan mai, tanba nee mak hau nunka autoriza kasino, tanba Timoroan hakarak nunee nia joga tau US$ 1 nia manan US$ 500 nee la servisu ona, nia joga deit, joga deit, mais lakon dehan halai tuir osan, balun iha empezariu lokal ida diak tebe-tebes, nia kompanhia ida diak tebes-tebes, kapas tebes-tebes, mais nia jogu online nia faan nia ekipamentu, nia faan buat hotu-hotu,” dehan PM Xanana.
Xefe Governu hatete, jogu online nee laos agora, kleur tiha ona, ikus nee mai ho sistema ida modernu tebes-tebes, ema hotu bele tama.
Aleinde nee Bankada Frente Revolusionariu Timor Lesta Independente (FRETILIN) iha Parlamentu Nasional husu ba Governu atu aprezenta rezultadu investigasaun kona-ba jogu online neebe autoridade seguransa detein iha Oekusi iha tinan 2025
Deputadu Bankada FRETILIN, Florentino Ximenes “Sinarai” hatete, iha tinan 2025, autoridade polisial halo buska no detensaun ba ema ka kompanhia sira neebe reprezenta prezensa rede mafia aziatiku iha Timor Leste.
Nia dehan, tuir ONU nia relatoriu dehan katak mafia hirak nee tama liu husi odamatan investimentu nian, neebe hetan autorizasaun no lisensa husi Governu rasik, atu sira nia kompanhia (Shell) sira bele halo atividade ilisitu sira ho livre.
Nia haktuir, ONU dehan katak autoridade sira Timor Leste nian nee barak mak hetan ona subornu ka hetan ona kontrolu husi rede mafia sira neebe iha osan no iha rekursu barak. Autoridade sira neebe servisu iha parte imigrasaun, portu no aeroportu, hafasil movimentu sirkulasaun osan foer no ema laran aat nian hodi tama sai iha Timor ho livre.
“Infelizmente, iha Timor Leste, maske asuntu mafia nee ita koalia ona liu fulan barak nia laran, maibe ita nia autoridade polisial no Governu seidauk fo sai paradeiru husi ema sira nee ka esplika ba publiku kona-ba oinsa mafia sira halo operasaun iha ita nia rai, no lao ho se deit iha ita nia rai,” deklarasaun politika Bankada FRETILIN iha Plenaria Parlamentu Nasional.
Nia hatutan, wainhira mafia sira kontrola ona ema eminente sira iha Governu, maka povu sei moris iha pobreza nia okos enkuantu Governante sira halo servisu atu desena projeitu, programa estadu sira neebe bele ajuda mafia sira hodi fase sira nia osan atraves programa no projetu estadu nian.
“Ita tama ona ba situasaun ida nee, Kompania sira husi estranjeiru neebe ita nia autoridade sira kaer buska iha Oekusi no mos iha Dili, nee ninia patraun sira nee mesak ema sira neebe besik liu ita nia boot sira hanesan. Balu husi sira nee dalaruma sae kareta, sae aviaun, hasae foto hamutuk ho ita nia Presidente da Republika Jose Ramos Horta ho malorek. Balu husi sira nee halo investimentu direita ho Primeiru Ministru Xanana Gusmao nia subrinho rasik, balu iha asionista hamutuk ho Presidente Sesante RAEOA, Rogerio Tiago Lobatoo nia negosiu,” nia dehan.
Nia akresenta katak, antes remata tinan 2025, Bankada FRETILIN fo sai ona deklarasaun ida hodi husu too ona neebe resultadu investigasaun hasoru ema sira nee? FRETILIN nia deklarasaun momentu neeba, dehan katak modus operandi mafia sira nee mak, tama liu husi odamatan formal investimentu nian, lao besik ema eminente sira, hetan lisensa husi SERVE no autoridade regulador sira, fo subornu ba ofisiais sira, halo falsifikasaun dokumentu sira no loke kompania falsas sira.
Iha fatin hanesan, Deputadu Bankada Kongresu Nasional Reconstrucao Timor (CNRT), Natalino dos Santos hatete, deklarasaun sira nee karik iha evidensia nee lori ba hatoo keixa iha Tribunal laos mai julga malu fali.
“Kolega balun koalia iha Mafia no iha Evidensias lori ba Tribunal, ke mai fali fatin Palku hanesan fali mai julga fali iha uma ida nee, prosesu lao hela iha area kompetensia area kompetensia juridisiariu nian,” nia dehan.
Nia salienta, karik kolega sira neebe hetan faktus evidensia karik, laos fatin mak iha nee hodi julga, iha evidensia lori ba Tribunal, lori ba KAK, mais intende katak sasan nee iha hela prosesu.
(eme)







