Tinan 25 Ezistensia, CICNL Forma Ona Militar F-FDTL Displinadu no Kualifikadu

Foto: STL/Jeniche da Costa

DILI, STLTIMORLESTE.com – Komando FALINTIL-Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL) selebra aniversariu tinan 25 Sentru Instrusaun Komandante Nikolau Lobato (CICNL – sigla português) Metinaro, neebe durante nee forma ona militar sira displinadu no kualifikadu.

“Ohin ita selebra loron ezisténsia CICNL. Tinan ruanulu-resin-lima laos deit marku temporal, hanesan testemunha ba reziliénsia, evolusaun, liu-liu servisu ba Timor Leste,” hatete Xefe Estadu Maior FALINTIL-Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL), Brigadeiro Jenerál José da Costa “Trix” liu husi nia diskursu iha CICNL Metinaro, Kinta (19/02/2026).

Nia dehan, sentru ida nee mak bersu ba sira nia identidade militár nian, iha nee laos deit forma soldadu sira, maibe iha nee modalidade karakter militár iha kazerna no kampu treinu sira nee mak sidadaun baibain sira transforma ba servidor rai doben ida, hodi hatais uniforme koezaun, dixiplina no onra.

Nia esplika, sentru tenke kontinua sai kustodiu no kontinuadór fiel ba valor sira FALINTIL nian. Espíritu sakrifísiu, tenasidade no patriotizmu neebe orienta ba eroi sira iha foho lolon sira durante rezistensia.

“Tanba nee, tenke refleta nafatin iha instrusaun hotu-hotu, formatura hotu-hotu no marxa hotu-hotu. Ita mak erdeiru husi liñajen aten-baran nian, no Sentru ida nee maka rai-bokur neebe kuda fini ba jerasauun foun sira,” nia Informa.

Nia koalia, istória militár la moris iha nostaljia, maibe iha atualizasaun konstante. Kampu funu modernu iha mudansa konstante, no dezafiu sira neebe maka nasaun hasoru ezije pensamento militár neebe ázil no inteletualmente robustu.

Nunee, Trix dezafia militar sira atu hakaas aan ba exelénsia kualidade doutrinaria no téknika, kursu promosaun ba Kabu no Sarjentu, too kompleksidade Kursu Formasaun Ofisial.

“Kursu sira hotu iha nee hau êzije rigor no kompeténsia. Ita tenke lao dook liutân. Imperativu atu investe iha formasaun lian, neebe importante tebes atu bele interoperabilidade ho ita nia parseiru sira, iha espesializasaun téknika sira nee garante ita nia autosufisiénsia, no iha preparasaun metikuloza ho ita nia kontinjente sira nee Operasaun Apoiu ba Pás, iha neebe ita sei lori bandeira Timor Leste ba mundu”, nia hatutan.

Nia salienta, iha futuru sei haree nesesidade urjente loke kursus hodi hasae nivel kursu promasaun kapitaun nia.

“Hau haree ba futuru no haree nesesidade urgente atu solidifika kursu sira, atualizasaun nian no hasae nivel Kursu Promosaun Kapitaun nian, hodi nunee ita hetan futuru komandante tátiku sira ho ita nia instituiasaun”, tenik nia.

Iha fatin hanesan, Komandante CICNL Tenente Koronel Graduado Elizeu Guterres “SABE AS” hateten, selebrasaun loron ida nee hodi rekonese papel fundamentál husi Sentru Instrusaun neebe iha konstrusaun husi F-FDTL neebe forma militar disiplinadu, kompetente no dedikadu ba soberania, integridade territorial no estabilidade Estado nian.

Tuir nia, naran Nicolau Lobato relebra korajen, determinasaun no sakrifísiu, valor sira neebe orienta Formasaun ba F-FDTL hanesan servi povu timorense profissionalizmu no sentido de misaun.

“Iha Sentru Instrusaun ida nee forma feto no mane neebe forte, preparadu atu defende prinsipiu no identidade nasionál. Kualker organizasaun atu efikásia depende ba kualidade rekursu umanu, tamba nee ensia liu atu investe iha formasaun no aperfeisoamentu ba membru sira. Forsa ida neebe sólidu ezezi profissionais preparadu, motivadu no konsiente ba sira nia responsabilidade,” katak nia.

Nia dehan, sentru nee iha papel sentral ba kapasitasaun F-FDTL dezenvolve sistema formasaun estruturadu forma militar ekselénsia, reforsa espírito do korpu no promove profissionalizmu, disiplina no sentido dever.

Iha loron komemorativu nee, fo hanoin fila-fali istoria husi Sentru Instrusaun, importante destaka atividade prinsipál hatudu esforsu koletivu.

Nia informa, CICNL halo kursu promosaun, ba Ofisiais Kuadru Permanente, ho formandu hamutuk 15, no Kursu Promosaun ba Sargento-Ajudante, ho formandu hamutuk 21, kursu promosaun Capitão/1º Tenente 2025 ho formandu hamutuk 25, Kursu Promosaun Cabo, frekuentadu hamutuk 411 Praças.

“Permite mai hau atu elozia publukamente kompeténsia no profissionalizmu husi militar F-FDTL, no espesial husi Sentru Instrusaun, neebe halo kursu sira posivel no susesu ne’ebé diak”, nia konklui.

Nia informa, kursu espesializadu nee oferese formasaun iha área operasaun apoiu paz, enjenaria mediku kombatente, lojistika komunikasaun no kondusaun avansadu hobtotal formandu hamutuk 260.

Nia hatutan,Kooperasaun internasional konsidera esencial, permite reforsu kompeténsia, fahe esperiénsia no afirmasaun Timor Leste iha Komunidade Língua Portuguesa no iha kontestu internasional.

“Destaka servisu Assessoria Portuguesa no Australiana iha ensinu língua portuguesa no inglesa, neebe benefisia ona dezenas formandu-sira iha kursu intensivu no atualizasaun, Konklui ona 2º Curso Intensivu de Português para Fins Específicos (CIPFE), no futuru sei iha Estágio Aperfeisoamentu iha Portugal no kursu inglês nivel 5 no 6, promove dezenvolvimentu linguístiku no profissional ba militar sira,” katak nia.

Nia konklui no entrega ona kasernas foun no refetórios, neebe kontribui significativamente ba bem-estar no moral tropa sira nian.

Nia rekonhese ba parte hotu neebe ho honra diariamente sentru instrusaun komandante nicolau lobatu.

“Hein katak ezemplu Komandante Nicolau Lobato nian, bele fo inspiraçun mai ita hotu, no bele kontinua forma militár sira neebe komprometidu no kualifikadu, hodi garante katak sakrifísiu hosi sira nia luta ba ukun rasik an sei la lakon,” nia afirma.

(jen)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *