MNEK Abertura Workshop Kona-ba TL Sai Uma Nain Konferensia ASEAN

DILI, STLTIMORLESTE.com – Ministeriu Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) ho Jica abertura Workhop kona-ba sai uma nain ba konferensia enkontru sira ASEAN.

Iha biban nee Diretora Jeral ba Asuntu ASEAN iha MNEK, Elisa da Silva liu husi nia diskursu iha MNEK, Tersa nee (24/02/2026) lori Primeiru Ministru nia naran hatoo agradese ba partisipante hotu neebe marka prezensa iha Workshop nee.

“Hau lori lian Primeiru Ministru hatoo agradesimentu boot ba imi hotu neebe mai partisipa iha workshop durante loron tolu, kona-ba konferensia no enkontru ASEAN. Hanesan ami avansa iha jornada integrasaun ba ASEAN, integrasaun kompletu ho ASEAN, importante tebes ami hotu preparadu atu efetivamente hosting enkontru ASEAN. Nee laos deit rekijitu teknika, maibe responsabilidade nasional estratejika,” dehan Diretora.

Nia hatete, hosting enkontru ASEAN presiza koordenasaun forte, lideransa klaru, profisionalizmu no komprensaun klean kona-ba maneira ASEAN nian hosting enkontru.

“Timor Leste deside ona atu hosting Chair ASEAN iha 2029. Nee importante tebes ba ami aprende husi kolega husi Laos, kona-ba esperiensia sira hosting enkontru ASEAN, tanba Laos sai membru kompletu ASEAN no mos hosting ASEAN iha 2024. Ami sei aprende kona ba tema no prioridade ba ASEAN, no mos konstrusaun estrutura organizasaun nasional, jestaun hospitalidade, manezu relasaun esterna, asiguru teknika, no mos melhoria planu orsamentu,” katak nia.

Elisa dehan reuniaun konsellu organizador nasional kalan nee, partilhada husi Primeiru Ministru. Nee reuniaun dahuluk neebe halo Timor Leste hamutuk ho ministru sira.koalia kona ba planu no asaun nesesariu hotu atu ami preparadu iha 2029.

“2029 importante tebes, no ami tenke preparadu atu halo enkontru, espesialmente oinsa mak ami sei manezu asuntu, no mos oinsa mak ami sei hatudu rezultadu, no oinsa mak ami sei alkansa rezultadu neebe ami hakarak. Hau hakarak hatoo agradesimentu boot ba governu Laos, espesialmente ministru projetu Laos, no mos governu Japaun, Tujica, projetu nee, ba imi nia apoiu no kompromisu kontínua,” dehan nia.

Iha fatin hanesan, Embaixador Japaun iha Timor Leste, Yasushi Yamamoto hatete, sente kontente partisipa Workshop nee hodi Hosting Konferensia no Enkontru ASEAN.

“Hau kontente tebes partisipa iha abertura workshop ba Hosting Konferensia no Enkontru ASEAN. Workshop nee parte husi Projetu ba Melhoria Koordenasaun no Monitorizasaun ba Adezaun ASEAN implementadu husi JICA. Ami kontente haree kolaborasaun entre JICA no Ministeriu Negosius Estranjeirus no Kooperasaun, ho apoiu valiozu husi Ministeriu Negosius Estranjeirus Laos,” katak Embaixador.

Nuudar membru foun ASEAN, Timor Leste agora partisipa iha enkontru no atividade barak iha tinan ida, inklui enkontru ministerial, enkontru ofisial senior, no enkontru tekniku no setorial oioin. Ida nee oportunidade no responsabilidade.

Governu Timor Leste agora servisu makaas nuudar membru kompletu atu prepara ba hosting enkontru sira. Japaun suporta Timor Leste iha jornada integrasaun ba ASEAN, no sei kontinua ho kolaborasaun ho parseiru dezenvolvimentu inklui membru ASEAN seluk.

Workshop nee suportadu husi JICA hanesan ezemplu seluk ba apoiu konstrusaun kapasidade. Iha loron nee, TL sei aprende husi esperiensia pratiKa Laos kona ba papel Chair ASEAN. Konhesimentu neebe partilhu iha loron nee sei hanesan fundus ba kooperasaun kontinuada no envolvimentu pratiku.

Nunee mos xefe Advisor Projetu JICA ba Melhoria Koordenasaun no Monitorizasaun ba Adezaun ASEAN, Ono yuji, hatoo agradese ba Embaixador Japaun nomos agradese ba parte hotu nebee marka prezensa iha eventu importante nee.

“Ami agradese ba Sua Exelensia Sr. Yamamoto, Embaixador Japaun, no Sua Exelensia Imada Melita, Diretor Jeral ba ASEAN-ASER. Ami hakarak hatoo agradesimentu ba Ministeriu Negosius Estranjeirus Naopdr, Mune, no ministeriu relevante sira hotu ba apoiu ba workshop nee.

Jica halo serie servisu neebe kobri topiku oioin hanesan investimentu, direitu umanu, imigrasaun, jestaun desastre, no alfandega atu suporta asesu estadu nian liu husi familiarizasaun ho akordu ASEAN no seguransa. Workshop dahuluk halo iha Agostu 2025 no ona realiza workshop 12 ho apoiu husi Indonezia, Filipinas, Malasia, no Kamboja.

Nia hatete Workshop nee foku ba oinsa mak halo no partilha Konferensia no Enkontru ASEAN, no mos oinsa mak prepara fatin ba delegasaun sira. Tanba enkontru ASEAN balu sei halo iha Dili tinan nee.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *