DILI, STLTIMORLESTE.com – Sidadaun sira neebe laiha konsiensia hodi pinta tun sae fasilidade publiku sira ou moru sira neebe estadu gasta osan hodi halo, ida nee atitude neebe konsidera bandalizmu no laiha etika.
Kestaun nee hatoo husi Diretor Hak, Feliciano da Costa ba jornalista sira iha nia knaar fatin Farol, Kinta (26/02/2026).
Nia hatete, sidadaun neebe mak laiha konsiensia hodi hakerek moru sira arbiru iha kapital Dili nomos jardin sira nee, ema neebe laiha konsiensia no konsidera hanesan bandalizmu.
“Iha intervista ida hau hatete ona atitude sira neebe hakerek moru arbiru, pinta iha fasilidade publiku sira nee ita konsidera hanesan bandalizmu, ita labele haree fila fali hanesan nasaun liur ema avansadu ona,” dehan Diretor HAK.
Diretor dehan, bele pinta maibe pinta ho liafuan neebe edukativu hanesan sira pinta iha kampu demokrasia nian, ida nee pinta hanesan kampanha ida, hanesan iha Bairo Pite joven sira pinta ho edukativu, hanesan slongan neebe hatete adeus konflitu benvindu dezenvolvimentu, liafuan sira nee edukativu.
Bele hakerek no pinta katak hapara violensia hasoru feto no labarik feto no bele hakerek dame mak bele lori dezenvolvimentu ba RDTL, laos ba pinta fali liafuan aat sira no hakerek naran riska ba mai no pinta fali arte marsiais no rituais sira.
“Deskulpa mais balun nee pinta iha neeba dehan fali 80, 22, 77, ema balun la komprende saida mak nee, neebe dala ida tan se husu sansaun hanoin fo fila fali kompetensia Estatal se bele kosidera papel husi PAM Dili nee ninia papel, se imi mak halo hotu depois papel PAM Dili iha neebe,” dehan Diretor.
Nia hatete, ema neebe riska tunsae fatin sira neebe Governu prepara hanesan moru iha jardin no moru iha estrada publiku nee laos buat foun, uluk kedas mos kontinua hakerek tunsae.
“Uluk mos riska no hakerek tunsae hanesan nee, buat balun akontese nee hanesan espresaun mos husi foinsae sira, ita presiza haree saida mak sira hakerek no riska iha moru lolon sira nee, sira hakerek saida protestu ruma ka? Ida nee liga ba atitude ema individu idak-idak nian inklui foinsae sira, maibe ida hakerek iha sasan publiku sira ida nee presiza sosializasaun hodi hatete ba publiku atu labele estraga sasan neebe estadu fornese no sasan neebe publiku,” katak nia.
Nia hatete, hanoin neebe ema balun hatete katak riska aat sasan publiku neebe uza estadu mak halo bele mos dehan mal edukadu.
“Ohin hau temi ona konaba attitude nee edukasaun sira nia serbisu oinsa atu hanorin iha eskola formal nomos iha liur familia sira oinsa muda hahalok ida bolu mal edukasaun nee,karik sira hakerek ligado ho arte marseias 22, 77, 80, ida nee presiza haree iha mensajen mos tanba sira frustadu haree ba Governu neebe halo lei konaba arte marseais taka loke,” katak nia.
Nia hatete, dala barak joven sira riska lambang arte marseias 22, 80, 77, dala ruma sira hatudu sira nia lamentasaun ba Governu tanba iha kampanha tane los arte marseias no arte rituais hodi hatoo promesa didiak no ikus loke taka arte marseias no arte rituais tanba nee sira espresa sira nia sentimentu lamentasaun liu husi risku iha moru ho fatin neebe estadu gasta osan mak halo.
Nunee mos Akademista Judite Dias Ximenes hatutan sidadaun neebe mak pinta arbiru fasilidade publiku sira ema neebe mak laiha konsiensia moral no etika.
“Aman Veteranus sira neebe oras nee sei iha tempu hamutuk ho ita nafatin fo hanoin ba jerasaun foun sira liu husi edukasaun sivika liu husi radio televizaun fo hanoin ba joven sira nee, se joven sira nee ita dehan edukadu karik laba hakerek iha neeba,” dehan nia.
Nia hatutan edukasaun nee ladun masimu tanba nee se estraga lampu iha publiku entau estadu tenke uja osan estdau tenke sosa fali, pinta aat estadu tenke gasta osan hodi hamos fali.
(eme)







