Regio: “Ami Prontu Simu Estrutura Foun RAEOA no Kolabora”

Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesial Oekusi-Ambeno (PA-RAEOA) foun, Regio da Cruz Salu. (Foto: STL/Joseph Koa)

AMBENO, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse-Ambeno (PA-RAEOA) Regio da Cruz Salu dehan, nia ho estrutura prontu ona atu simu estrutura foun Autoridade RAEOA tuir orientasaun Konselhu Ministru liu husi Dekretu lei foun RAEOA numeru 1/2026 de 2 de Fevereiru, sei governu sentral atu nomeia estrutura foun nuudar Oecusse oan prontu atu kolabora tanba troka malu iha ukun nee normal.

“Ita nia estrutura atual nee, estrutura tranzitoriu, tanba nee troka lideransa nee normal. Iha tempu tranzitoriu nee, ami iha mandatu no iha obrigasaun. Sei signifika ami barak la maioria ami nia obrigasaun prinsipal, governu sentral hakarak lori ekipa foun, ami prontu no ami apoiu nafatin,” dehan PA-RAEOA, Regio da Cruz Salu iha Salaun Konvensoens 1 de Maiu Palaban, Kinta (26/02/2026).

Nia haktuir tan katak, planu estratejiku foun, dadaun halo hela, nee too fulan Junhu tenkiser aprova, nunee orsamentu foun ba tinan oin bele lao tuir planu foun, neebe lalika preokupa, troka malu ba ukun nee normal tanba estrutura durante nee tranzitoriu.

“Uluk mos akontense governu tranzitoriu, tanba saida maka tenke hakfodak fali, nee laiha problema, ita hamrik metin nafatin iha ita nia rain no povu nia dignidade. Hau apela ba matenek Oecusse sira, hau nia membru autoridade sira mos hau hatete sira, prontu atu simu dezafiu, prontu mos atu ema bele troka lori fali ekipa foun. Bai-bain ita boot sira akompanhia, balun hakarak halo ida nee, ida neeba hakarak dezafia, ikus la simu, tenkiser ema seluk, ida nee la iha problema, mudansa tenke akontese tanba dinamika reajustamentu tenke akontese, tanba ita la mai iha nee atu estagnadu. Hau tama fofoun nee hau hateten, stagnasaun estrutural, ita labele hakfodak kuandu governu haree estagnasaun neebe akontese, ita lakohi atu halo mudansa, nee labele tenke halo mudansa, reajustamentu tenke akontese,” dehan nia.

Tuir Dekretu lei foun ba Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse-Ambeno numeru 1/2026, de 2 de Fevereiru iha reunion ikus neebe lidera husi Ministru Obras Publiku, Samuel Marcal ho Ministra Finansas Santina Viegas Cardoso, Komisariu Autoridade Audineira, Joanico Pinto, Prezidente Komisaun Funsaun publiku, Agostinho Letencio de Deus ho Prezidente Autoridade RAEOA, Regio da Cruz Salu ho Diretor Rejional sira hotu inklui Xefe Departementu sira, define liu husi dekretu lei foun RAEOA, hein nomeasaun foun tanba estrutura atual durannte nee tranzitoriu, neebe Autoridade RAEOA Atual ho estrutura, husu atu prepara relatoriu hodi halao serimonia hand over ofisial.

Iha aprezenta konkluzaun ikus husi Komisariu Autoridade Audineira Timor Leste (TL), Joanico Pinto katak, Prezidente Autoridade RAEOA atual, iha pontu 4, sumariza husi serbisu detalhadu sira neebe halo tiha ona ho dekretu lei numeru 1/2026 de Fevereiru, kona ba estrutura RAEOA atual nian, obidensia dekretu lei nee singnifika katak, estrutura RAEOA ho baze ba rezolusaun governu nian nee, tama iha efisiensia katak asegura funsionamentu jestaun ba atividades operasional sira hodi hein prosesu nomeasaun ba estrutura foun RAEOA nian.

Tuir Sekretariu Ezekutivu Partidu Kongresu Nasional Rekonstrusaun Timorense (CNRT), Rejional Oecusse, Vincencio Cono, konforme avaliasaun neebe kada periode de governasaun RAEOA, hahu husi lei numeru 3/2014 mai too ohin loron, delega kompetensia husi konselhu ministru ou husi Prezidente da Republika ou lei sira neebe maka atu tane aas estatutu RAEOA ba ninia espesialidade nee, atu goja mos ninia estatutu nomos goza ninia artigu balun iha konstituisaun RDTL, artigu 5 ho artigu 71 konstituisaun RDTL, husi partidu CNRT Oecusse, prontu atu simu koalker desizaun.

“Hau hanoin, troka ba mai dekretu lei sira, maibe lei numeru 3/2014, revoga deit, liu husi konsumu publiku katak, troka maibe liu husi horseik desiminasaun katak la troka maibe revoga no alterasaun, tanba kuandu atu muda estatutu RAEOA tenke ba iha Parlamentu Nasional, maibe liu husi reuniaun konselhu ministru, liu husi konjuntura politika rua partidu CNRT ho PD, sei la iha diferensia, see mak atu mai, importante tenke Oecusse oan atu asume knaar Autoridade RAEOA ho ninia Sekretariu Rejional sira iha Oecusse,“ dehan nia.

Nia haktuir tan katak, Autoridade foun RAEOA tenke Oecusse oan atu hatene karakteristika povu Oecusse, servii Oecusse la presiza tradutor, la kole atu lao iha teritoriu RAEOA, akumula ema hotu-hotu hodi hakribi diskriminasaun.

“Agora dadauk, sadik hela ita Oecusse oan atu unidade, festa demokrasia nee buat ketak ida, maibe hafoin ida nee tenke hamutuk iha unidade ida deit, neebe sempre tau iha ita nia slogan emblema nasional katak, unidade, asaun no progresu, tanba nee husi partidu CNRT Oecusse, prontu atu simu estrutura foun husi sekretariu rejional nain 3 neebe maka hakerek ona iha dekretu lei foun RAEOA nian nee,” dehan nia.

Nia dehan, simu ona orientasaun tanba asume knaar Diretor Rejional Edukasau no Solidariedade sosial, prontu ona atu halo relatoriu tanba halo relatoriu hanesan rekordasaun ida durante simu mandatu.

“Realidade neebe akontese, ami simu no ba futuru ami rekomendasaun nafatin, katak presiza harii unidade no hadia performes ukun iha Oecusse hodi hakribi diskriminasaun,” dehan Sekretariu Ezekutivu Partidu CNRT Oecusse, Atual Diretor Rejional Edukasaun no Solidariedade Sosial Oecusse.

(jos)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *