Funu Amerika, Israel no Iraun, Presu Kombustivel Sae

Foto: Espesial

DILI, STLTIMORLESTE.com – Relasiona ho funu Amerika, Israel no Iraun implika ba presu kombustivel sae iha rai laran.

Jerente 99 Petroleu, Adelino Gonzaga dehan, antes nee mina folin solar US$ 1.25, bensin US$1.16, maibe hahu horiseik mina nia presu hahu sae, bensin US$ 1.30 no solar US$ 1.46.

“Ita hotu hatene funu entre nasaun Israel, Amerika no Iraun impaktu ba iha presu kombustivel sae, husi neeba laos tur tur iha nee ami hasae presu kombustivel,” hatete Jerente 99 petroleu, Adelino Gonzaga ba STL.

Nia dehan, mina presu kombustivel sae hahu horiseik no ohin ba loron rua ona, tanba nee relasiona kombustivel presu sae komsumidores hahu menus la hanesan baibain, tanba nee haree deit bainhira presu mina tun, se ita mak produs mina nia presu bele tun, maibe buat hotu depende husi rai liur, tanba nee impaktu husi neeba afeita mai Timor.

“Ita sente triste, maibe situasaun mak nunee, tanba laos akontese iha rai laran deit, iha ASEAN iha Singapura mos presu mina sae 1 liter presu US$ 2,00 nee laos iha ita nia deit maibe mundial, tanba nee presu mina sae husi hun mai, tanba mina nee husi Iraun mak barak, maibe funu taka dalan mundial hotu krize mina,” dehan nia.

Razaun presu kombustivel sae hahu sae iha nasaun neeba, tanba nee kuandu presu sae iha neeba entaun iha nee mos hasae folin, kombustivel nee importa husi nasaun Singapura no husi global oferese mai.

Tanba nee oras nee daudaun stok kombustivel menus hela, la too fulan bele hotu, kombusitvel atu tama mai ka lae seidauk hatene, tan nee presu sei nafatin aumenta.

Nia dehan, pertamina iha TL ETO ho Internasional, se empreza rua stok la sufisiente entaun estasionamentu seluk labele halo buat ida, se wainhira stok iha kontinua lao nafatin maibe stok hotu labele halo buat ida.

Relasiona ho kombustivel presu sae ona, maibe despasiu husi governu seidauk, keta halo mai office Global karik, estasionamentu 99 petroleo nia sanak Global.

Nia dehan, relasiona mina presu sae husi parte governu halo atuasaun laiha problema, tanba laos hasae presu tuir nia hakarak, husi neeba, tanba presu sira komplain laiha problema.

Trabalhador iha estasionamentu nee hamutuk nain 10.

Iha parte seluk, kondutor bemo 06 horiseik ami ense mina nia folin sae ona, bensin presu US$ 1.30, baibain ense nee presu $1.16.

“Ami ladun kontente tanba presu mina sae nunee mos pasajeiru sae selu tuir nia hakarak, balun selu 0.15 sentavus, 0,20 sentavus nomos selu bemo presu 0,25 sentavus hetan rendimentu ladun diak,” dehan nia.

Nia dehan, bainbain ense mina iha estasionamentu Hudi Laran, se mina folin sae hasae tarifa hotu-hotu selu ba 0,25 sentavus, se la tuir ida nee, bemo sei mogok tanba ho presu mina sae makaas, se.kuandu mina presu too $ 2,00 pasajerus bele 0.30 sentavus ou bele liu, tan nee husu governu hatun presu nee US$ 1.25 karik bele.

Observasaun estasionamentu Belak Fulls, gazolina presu US$ 1.32, Gazoel presu US$ 1.46.

Antes nee CEO Esperansa Timor Oan (ETO) Lda, Nilton Telmo Gusmao dos Santos hatete, “funu Iraun sei lori impaktu boot ba atividade petroleu iha mundu tomak, tanba mina matak enjenaria barak mak depende mina matak husi pais mediu oriente, tanba nee klaru sei iha funu prolongadu ida talves problema mai hau, maibe hau fiar kualker krize sempre iha solusaun neebe ita lalika pamiku, iha semana kotuk Domingu nee ba Singapura ita iha konfirmasaun ona katak iha loron 9 Marsu roo ida mai, para atu asegura ita nia ba fulan 3 fulan 4 ba oin ita laiha problema neebe ita nia situasaun diak hela,” dehan nia.

Maibe la signifika katak situasaun pior, klaru hetan impaktu maibe por enkuantu iha situasaun normal hela, tan nee kontinua komunika diak ho fornesedor sira atu bele asegura kombustivel ba Timor nomos ba atividade sira iha rai laran labele iha implikasaun ruma, tanba deit kombustivel, tanba nee situasaun garantia, iha loron 9 Marsu kombustivel too too fulan tolu ou 4 mak iha problema, tanba nee Domingu ba kedas hakarak serteza ida iha, situasaun krize nee, krize boot ida nia beele too Timor, maibe tenke fiar katak kualker situasaun krize iha solusaun.

“Ita tenke kalma, ita tenke matein halao atividade servisu bain-bain lalika inspekulasaun diak liu buka poupa ba situasaun sira hanesan nee, poupa oituan para fo marjen ba nasaun, maibe hanesan importador hau garante katak ita laiha problemas husi oin ba fulan 4 mai,” dehan CEO ETO.

(joa)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *