DILI, STLTIMORLESTE.com – Ohin loron ho mundu teknolojia, tanba nee husu ema hotu uza ho saudavel, labele uza hodi publika buat negativu ou hatun privasidade rasik nomos hatun malu ka insulta malu.
Diretor Jeral SEI, Armando da Costa ba jornalista sira iha nia knaar fatin Kaikoli Tersa (10/03/2026) hatete, daudaun nee moris iha era dizitalizasaun, maibe husu atu hatoo buat neebe pozitivu no espresa hanoin diak iha publiku, labele hatun malu ka hatun privasidade rasik liu husi halo video iha Tiktok ka facebook hodi hatun aan rasik liu husi video neebe la merese hodi bele publika.
“Ita sempre haree katak ita agora moris iha era teknolojia fo vantajen barak los, husi presfektiva ami nia ita tenke aproveita teknolojia sira nee, media sosial sira nee, tenke iha konhesimentu natoon ba nia utilizasaun, nunee mos ita aproveita hodi bele kanaliza ita nia hanoin pozitivu sira bele halo kampanha hatoo programa sira,” dehan Diretor Jeral SEI.
Diretor Jeral dehan, media sosial nee fo espasu ba ema bele hatoo ou espresa hanoin hotu, maibe hatoo hanoin neebe pozitivu ba publiku, labele hatun malu ka hatun privasidade rasik iha publiku.
“Maibe hanesan ita sira uza media sosial iha tiktok feto no mane joven sira nunee mos katuas ferik barak mos uza tiktok hodi bele espresa idak idak nia aan, espresa idak idak nia hanoin, ida periodu agora nee iha media sosial fo los espasu ema bele espresa ema nia aan nunee mos esplora iha publiku ba ema seluk bele asesu, liberdade ema nia bele halo ida nee husi pontu de vista ami nia maki ta konsidera ba limitasaun sir, importante mak bele lori mensajen pozetivu ba ema seluk, lahalok ema seluk nia direitu,” katak Diretor Jeral SEI.
Nunee mos Diretora JSMP, Ana Paula Marcal hatutan, buat ida teknolojia nee tama ona iha mundu ida nee atu hakiduk fali ba kotuk mos susar oituan tanba nee husu ba hotu hotu inklui feto hotu inklui labarik sira neebe moris mai ho kedas dizitalizasaun nee husu atu uza ho didiak.
“Uza ho didiak nee ita boot sira nia direitu atu uza maibe uza ho didiak tenke komprende nia benefisiu ba aan rasik benefisiu ba futuru ho konsikuensia negativu husi ida nee, hau fiar ita uza ho saudavel, ita sente katak ida nee benefisiu ba ita bele uza se sente katak ida nee la fo benefisiu mai ita, diak liu ita rasik mak deside atu la uza, hakarak atu haree website ou link balun neebe sente ladun favorese ba ita diak Stop se ita nia familia ka vijinho tama ona ba asesu neebe lasaudavel ita iha obrigasaun nuudar kolega vijinho nuudar bin ida bin alin inan aman fo hanoin muda kestaun nee iha media sosial, nunee uza mundu dizitalizasaun nee ho saudavel,” dehan Diretora.
Iha biban nee JSMP husu Governu sira Governu mak iha responsablidade atu tais konten sira neebe sidadaun sira atu publika iha Tiktok, youtube iha media sosial sira.
Nunee mos Prezidente Ezekutivu Rede Feto Timor Leste hatutan, Seguransa Digital Estadu tenke hametin lei ba krime sibernetiku hodi proteje feto no labarik feto husi bullying, asediu, no kampanha hamoe feto iha mundu dijital.
“Protesaun ba labarik feto tanba sira mak futuru. Asaun urjente presiza atu garante katak eskola no uma sai fatin neebe seguru liu ba sira,” katak Prezidente RFTL.
Utilizador ka uza-nain media sosial atu uza lian hodi habelar lia-loos no apoia vítima, laos hodi fahe tan violensia ka fo sala ba vítima (victim blaming). Ikus liu selebrasaun 2026 mak tempu ba asaun real. Direitu laos prezente neebe ema fo, maibe direitu mak kbiit neebe tenke defende hamutuk.
(eme)







