Horta: TL Pais Dahuluk iha Mundu Adopta Fraternidade Umana

Prezidente Republika Jose Ramos Horta. (Foto: STL/Emerenciana Pinto)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR), Jose Ramos Horta hatete, Timor Leste pais dahuluk adopta Fraternidade Umana neebe konvivensia husi Saudozu Papa Francisco no Grande Ima Al Azhar.

Prezidente Republika Jose Ramos Horta hatoo kestaun nee liu husi diskursu iha Okaziaun Resepsaun Anual ba Korpu Diplomatiku neebe akreditadu iha Timor-Leste. Tema Reforsa Amizade: Kultura, Natureza no Diplomasia iha Palasiu Lahane, Segunda kalan (16/03/2026).

“Timor-Leste sai nuudar país dahuluk iha mundu neebe formalmente adota Deklarasaun kona-ba Fraternidade Umana no Konvivensia, husi Saudozu Papa Francisco no Grande Imã Al-Azhar, Ahmed Al-Tayeb, neebe adota iha loron 04 fulan-fevereiru tinan 2019 iha Abu Dhabi,” dehan PR Horta.

Prezidente Republika hatete Timor-Leste sai nafatin país neebe hakmatek no seguru. TL laiha krime organizadu internu no tl nia forsa defeza no seguransa hatudu ona vijilansia no kapasidade atu prevene tentativa esterna sira atu esplora TL nia vulnerabilidade sira.

“Husi pontu-de-vista ekonomiku, ami kontinua hasoru dezafiu sira neebe signifikativu, maibe ami mos halo ona progresu importante sira. Desde restaurasaun independensia, ami investe ona iha infraestrutura esensial sira estrada sira, ponte sira, eskola sira, sentru saude sira no edifísiu publiku sira. Avansu ida neebe signifikativu liu maka espansaun asesu ba eletrisidade, neebe ohin loron kobre pratikamente 100% hosi teritoriu nasional. Ami-nia Fundu Mina-rai kontinua dezempeña knaar importante ida iha estabilidade finanseira país nian, hodi fo dalan ba ami atu apoia investimentu estrutural fundamental sira ba dezenvolvimentu nasional. Maibe, hanesan Estadu kiik barak neebe sei dezenvolve hela, ami kontinua vulneravel ba xoke esternu sira, neebe reforsa ami-nia determinasaun atu diversifika ekonomia,” dehan PR Horta.

Xefe Estadu hatete Entre objetivu estratejiku sira país nian maka dezenvolvimentu hosi kampu gas Greater Sunrise, nunee mos projetu sira neebe asosiadu ho korredor ekonomiku Kosta Sul Tasi Mane nian, inisiativa sira ho potensial hodi transforma baze ekonomika nasional.

Integrasaun Rejional no Diplomasia Timor-Leste mos iha momentu desizivu iha ninia dalan ba integrasaun rejional.

“Ami-nia adezaun nuudar Estadu-membru ba dala-11 hosi Asosiasaun Nasaun sira Sudeste Aziatiku nian (ASEAN), neebe formaliza iha loron 26 fulan-outubru tinan 2025, reprezenta marku istoriku ida ba ami-nia rain. Pasu ida-nee reflete ami-nia Estadu nia maturidade no ami-nia determinasaun atu kontribui ba estabilidade rejional, kreximentu ekonomiku no aprofundamentu kooperasaun entre povu sira Sudeste Aziatiku nian. Ami-nia partisipasaun iha ASEAN sei laos deit nuudar benefisiariu ba integrasaun rejional, maibe nuudar parseiru konstrutivu, neebe komprometidu ba dialogu no kooperasaun,” dehan PR Horta.

Xefe Estadu hakarak destaka relasaun espesial entre Timor-Leste no Indonezia. nasaun rua harii ona, iha dekada sira liuba, parseria ida neebe bazeia ba rekonsiliasaun, respeitu ba malu no kooperasaun pratika.

“Orden Internasional no Multilateralizmu, Ita moris iha períodu ida ho transformasaun sira neebe klean no notísia sira neebe la anima. Sistema internasional neebe harii iha dekada barak nia laran la perfeitu, maibe funsional agora hasoru hela tensaun signifikativu sira. Ba país kiik no mediu sira hanesan Timor-Leste, direitu internasional no instituisaun multilateral sira laos abstrasaun. Sira konstitui garantia fundamental ba estabilidade, previzibilidade no justisa iha relasaun internasional sira,” dehan PR Horta.

PR Horta dehan, Timor-Leste nia independensia la hetan liuhusi poder militar, maibe grasa ba direitu internasional, solidariedade entre nasaun sira no sistema multilateral iha asaun. TL reafirma kompromisu ba mundu ida neebe bazeia ba regra sira, observansia makaas ba direitu internasional, inovasaun institusional no hametin instituisaun multilateral sira.

Instituisaun sira bele no tenke evolui atu reflete diak liutan dezafiu no oportunidade sira sekulu XXI nian, sai reprezentativu, efetivu no transparente liutan. Alternativa ba reforma labele sai abandonu.

“Depois dekada barak ho previzibilidade relativa iha relasaun internasional sira, agora ita hetan ita-nia an iha anin-fuik ida nia leet neebe bele nakfilak lalais ba siklone ida, neebe bele estraga norma sira, regra sira no mekanizmu kooperasaun nian neebe harii hafoin Funu Mundial Daruak. Bainhira direitu internasional aplikadu ho forma seletiva—proteje balu enkuantu parese limita deit sira seluk nia lejitimidade sai fraku no konfiansa neebe sustenta kooperasaun internasional hahu lakon. Ba país kiik no mediu sira, erozaun ida-nee reprezenta risku ida neebe maka partikularmente grave, tanba presizamente regra no instituisaun multilateral sira maka asegura katak lian sira hosi ema sira neebe vulneravel liu sei rona,” katak Horta.

Xefe Estadu hatutan Konflitu Internasional no Dezafiu Global sira tinan 2026 hahu iha kontestu internasional ida neebe kompleksu tebes, iha Faixa Gaza, ema sivíl sira kontinua hasoru kondisaun umanitaria sira neebe devastadora. apela ba sesar-fogu imediatu no sustentadu iha rejiaun tomak, protesaun ba populasaun sivíl no asesu umanitariu neebe laiha impedimentu. Iha Ukrania, funu kontinua hamosu lakon ba ema nia vida no afeta seguransa internasional. Ami reafirma importansia atu respeita soberania no integridade territorial Estadu sira-nian no apela ba kontinuasaun esforsu diplomatiku sira hodi alkansa pas ida neebe justa.

Nia hatutan, iha Sudaun, violensia hamosu ona krize umanitaria ida neebe boot liu iha tempu, ho ema millaun resin maka sai dezlokadu. Iha Myanmar, instabilidade neebe prolongada hatudu nesesidade urjente ba dialogu inkluzivu no filafali ba prosesu konstitusional sira neebe respeita direitu no dignidade sidadaun hotu-hotu nian.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *