DILI, STLTIMORLESTE.com – United Nations Children’s Fund (UNICEF) entrega ekipamentu korenti malirin nian inklui jelera 70, regulador tensaun 70 no dispozitivu monitorizasaun temperatura 570 ba Ministeriu Saude (MS).
Reprezentante Interina UNICEF iha Timor Leste, Teija Vallandingham liu husi nia diskursu hatete, ohin entrega ekipamentu kadeia malirin nian inklui jelera 70, regulador tensaun 70, no dispozitivu monitorizasaun temperatura 570. Ida nee signifika katak sei iha kadeia fornesementu ida neebe kontrola ho temperatura no material sira ba manutensaun iha nivel subnasional, hodi permite armazenamentu, jestaun no transporte seguru ba vasina sira neebe salva moris husi fabrika sira ba labarik sira, hodi asegura sira nia potensia.
Ho apoiu direta husi Gavi, armajen rejional 4 agora iha fornesementu enerjia neebe la interompe atu rai tantu vasina covid-19 no vasina rutina sira. Adisionalmente, postu saude 80 ekipadu ho jelera sira neebe uza enerjia solar. UNICEF mos monta insinerador sira iha kada munisipiu nia armajen ba soe lixu mediku ho seguru.
Imunizasaun hanesan intervensaun saude publika ida neebe kustu efetivu liu atu prevene moras, hamenus mortalidade infantil, no kontribui ba futuru neebe saudavel liu. Desde restaurasaun independensia, UNICEF servisu hamutuk ho setor saude, partikularmente programa imunizasaun nasional. Apoiu nee nudar kontinuasaun husi kompromisiu metin UNICEF nian ba Ministeriu Saude, ho objetivu atu salvaguarda labarik sira nia saude iha nasaun tomak.
“Hau aporveita oportunidade ida nee atu kongratula MS ba marku signifikativu sira neebe atinji ona iha dekada rua ikus nee. Buat hirak nee inklui eliminasaun ba tetanu inan no neo natal, sarampu no rubela, no estatutu livre husi polio neebe sustentabel. Timor Leste habelar ona kobertura imunizasaun rutina hodi inklui antijenu 13, hodi fo Protesaun otimu ba labarik no adolsente sira. Finansiamentu domestiku ba antijenu rutina sira ba nudar marka ida husi kompromisiu Ministeriu Saude nian atu garante katak labarik Timor oan ida-idak hetan protesaun ba desenvolvimentu neebe otimu,”dehan nia iha serimonia entrega ekipamentu korenti malirin ba MS iha Palasiu das Sincas Kaikoli, Segunda (23/03/2026).
Iha biban nee Reprejentante UNICEF nee mos hatoo apresiasaun sinseru ba Gavi, ba nia apoiu kontinua iha TL durante tinan 14 nia laran. Gavi nia kompromisu tinan 5 ba oin sei krusial hodi sustenta no hadia kobertura no kualidade nomos avansa ajenda desentralizasaun nian.
UNICEF kompromisu atu apoiu MS no liliu INFPM hodi asegura aprovizionamentu oportunu ba vasina rutina hotu, hametin Sistema kadeia malirin, hasae sistema lojistika no kadeia fornesementu no apoia estratejia desentralizasaun ba armazenamentu no distribuisaun vasina liu husi armajen rejional sira.
Nunee mos Reprejentante Ministeriu Saude, Diretora Jeral Kuidadu Saude Primaria, Elizabeth Leto-Mau hatete, apresia ba apoiu jenerozu nee. Ohin simu ekipamentus korenti malirin hanesan jelera 70, regulador voluntrariu voltajen 70 no aparellu monitorizasaun temperatur 570 no pessa rezerva. Kontribuisaun ida nee marka atinjimentu boot ida iha parseira entre UNICEF ho MS.
Nia katak, sasan sira nee fundus orsamentu husi Gavi, liu husi UNICEF hodi apoiu ba MS. Jelera sira nee sei fahe hotu ba munisipiu hotu inklui mos Dili. Ba munisipiu neebe sira nia jelera sei diak, sei fo fila ba iha sentru saude sira neebe presiza.
“Desde TL restaura ninian independensia, UNICEF hamrik iha ita nia setor saude nia sorin hodi apoiu reforsa sistema saude espesialmente programa nasional imunizasaun. UNICEF fo apoiu makas tebes ba iha estebelesementu jestaun korenti malirin apoiu ohin loron nian nee hanesan kontinuasaun neebe la para no laiha kolen husi UNICEF ba TL ho objetivu atu salvaguarda labarik sira nia saude iha nasaun tomak,” dehan nia.
Nia katak, kapasidade korenti malirin neebe meloradu konsidera principal tebes hodi asegura katak vasina sira mantein sira nia kualidade husi armajen nasional too fasilidade saude sira no ikus mai too ba labarik hotu-hotu no grupu alvu neebe presiza. Vasina mak intervensaun saude publika ida neebe kustu efetivu liu, hodi prevene moras, hamenus mortaldade infantile no kontribui ba future neebe saudavel liu ba familia hotu-hotu iha TL.
Atinjimentu lubuk ida nee TL hetan iha programa imunizasaun mak hanesan tuir mai nee validasaun ba eliminasaun tetanu inan no neonatal, eliminasaun moras sarampu no eubella, no sustenta livre husi poliu. Alende nee mos TL konsege introdus ona antigen 13 ba iha programa imunizasaun nasional.
Nia afirma, hametin sistema korenti malirin nian sei apoiu ita nia meta imunizasaun nasional no ajuda ita atu kontinua progressu ba kobertura saude universal. Ekipamentu ida neemos hasae reziliensia bai ta nian Sistema saude, hadia preparasaun ba surtu no emerjensia sira iha futuru.
MS reafirma ninia kompromisiu ba jestaun vasina neebe efetivu. Husu ba parte relevante hotu iha MS atu kordena servisu ho didiak entrea programa imunizasaun ho tekniku biomedical hodi asegura katak kontrolu no manutensaun ba ekipamentu hirak nee hodi asegura servisu programa imunizasaun nasional nian.
(dom)







