DILI, STLTIMORLESTE.com – Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão relata desizaun reuniaun Konselhu Ministru Kona-ba folin Kombustivel nomos rekrutamentu membru Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) ba Prezidente Republika (PR) Jose Ramos Horta.
Bainhira remata enkontru, Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão ba jornalista sira iha Palasiu Prezidensial Nicolau Lobato, Bairo Pite, Kinta nee (26/03/2026) hatete, hasoru malu ho Prezidente Republika nee enkontru semanal kada Kinta sempre relata servisu Governu ba Xefe Estadu.
No enkontru ohin relata desizaun husi Governu liu husi Konselhu Ministru Kona-ba folin Kombustivel nomos prosesu rektutamentu membru PNTL ba Prezidente Republika.
“Primeiru enkontru semanal ho Prezidente informa Kona-ba rekrutamentu, buat sira nee hotu foun ba PNTL hau esplika tanba sa, segundu horiseik iha Konselhu Ministru ami halo rezolusaun balun ida temi Kona-ba kria komisaun ida atu haree ba presu petrolifeiru, buat sira nee hotu oinsa no komisaun sei haree se karik bele ita garante too 6 meses iha para labele falta,” dehan Primeiru Ministru.
Iha biban nee Primeiru Ministru hatete, bainhira remata halo enkontru semanal ho Prezidente Republika kontinua reuniaun Konselhu Superior Defeza no Seguransa.
“Depois koalia tiha ho Prezidente ami mai reuniaun Konselhu Superior Defeza Seguransa, neebe iha asuntu balun iha neeba Kona-ba buat oin-oin neebe hau la autoriza atu koalia iha nee,” dehan Primeiru Ministru.
Nunee mos iha loron Kuarta, Konselhu Ministru analiza aprezentasaun husi Ministru Interior, Francisco da Costa Guterres, kona-ba konkluzaun relatoriu final husi Komisaun Monitorizasaun no Fiskalizasaun Konkursu Publiku Admisaun ba Kursu Formasaun Ajentes PNTL nian, neebe kria tuir Rezolusaun Governu n. 10/2026, loron 11 fulan-fevereiru, neebe identifika evidensias sufisientes lubun ida hodi hatudu ezistensia irregularidades materiais neebe grave iha prosedimentu konkursu nian ida-nee.
Relatoriu nee mos aprezenta medidas estrutural lubuk ida neebe sei adota ba konkursus iha futuru no rekomenda posibilidade atu instaura (hahu) prosedimentus hodi buka-hatene responsabilidades, kona-ba kondutas neebe bele sai nuudar violasaun ba dever funsional ka norma legal sira. Haree ba irregularidade neebe identifika nee, Konselhu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu neebe determina anulasaun parsial ba Konkursu Publiku Admisaun iha Kursu Formasaun Ajentes Polísia Nasional Timor-Leste 2025 no mandatu ba abertura konkursu iha tinan 2026.
Aleinde nee Konselhu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei, neebe aprezenta husi Ministru Petroleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro, kona-ba medidas ba estabilizasaun temporaria folin kombustivel no seguransa fornesimentu.
Diploma ida nee ho objetivu prinsipal atu hamenus impaktu instabilidade internasional atual iha setor enerjetiku, garante estabilidade folin kombustivel iha territoriu nasional, no garante kontinuidade ba nia abastesimentu.
Entre medida prinsipal sira neebe aprova ona, destaka estabelesimentu limite masimu ba folin kombustivel nian, neebe Estadu fo subsídius neebe finansia hosi Orsamentu Jeral Estadu. Nunee, presu labele liu dolar amerikanu 1,50 kada litru ba gazolina, dolar amerikanu 1,65 kada litru ba gazoleu, dolar amerikanu 2,50 kada litru ba avtur no dolar amerikanu 4,20 kada kilograma ba gas (LPG). Define ona mos mekanizmus ba koordenasaun entre entidades publikas no operador sira setor nee nian atu garante abastesimentu, no mos medida exepsional sira ba kontrolu merkadu nian, fiskalizasaun reforsada, no aplikasaun sansaun sira iha kazu infrasaun, inklui kombate dezviu ilegal (uzu ilegal) hosi kombustivel subsidiadu sira.
(eme)







