DILI, STLTIMORLESTE.com – Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili konsidera akuzasaun Ministeriu Publiku la provadu ba kazu Jose Bernardo nia Mate iha sela Kaikoli, hodi absolve arguidu nain 3 ho inisial AAM, TCPE no TV husi krimi Sekuestru neebe previstu iha artigu 160 husi Kodigu Prosesu Penal.
Tanba nee asistente la konkorda ho desizaun Tribunal nian no sei hamutuk ho Prokurador ba prosesu hodi halo rekursu ba iha Tribunal Rekursu (TR) hasoru desizaun Tribunal Judisial Primera Instansia Dili nian.
“Hanesan reprezenta asistente no mandatariu husi familia matebian sente susar tebes, tanba desizaun ohin Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili deside katak, absolve arguidu nain 3 neebe mak Ministeriu Publiku akuza ba iha krimi sekuestru,” dehan asistente Olivio Barros ba jornalista sira iha Kaikoli, Kinta (17/07/2025).
Nia hatutan, fiar katak desizaun ida nee la refleta saida mak akontese lo-loos, neebe ikus liu rezulta halakon Jose Bernardo ninia vida.
Sublina, tuir faktus neebe aprezenta iha Tribunal, membru PNTL ba foti matebian Jose Bernardo la tuir regras legal ka maneira kaer la tuir regras legal, tanba laos iha situasaun flagarante de lito no laiha mandadu kapturasaun ka mandadu detensaun neebe mak validu.
Asistente dehan, iha situasuan kuandu halo detensauan ba matebian mos iha altura neeba laiha risku matebian tenta atu halai sai ka la koopera, maibe matebian koopera ho diak la halo buat ruma hodi perturba autoridade Seguransa sira nia servisu.
Akresenta, hanesan familia sente triste tebes no la komprende oinsa mak Tribunal la konsidera asaun sira nee hotu nuudar krimi sekuestru, tanba kaer matebian la tuir dalan no matebian la halo asaun hasoru ita nia autoridade polisia, maibe ida nee Tribunal la konsidera prienxe krimi sekuetru ninian.
Mezmu nunee, hanesan familia sente triste tanba lakon oan, hein katak desizaun Tribunal sei lori Justisa lo-loos no laos deit ba ema neebe sira hadomi, maibe ba prinsipiu justisa no dignidade umana.
Olivio dehan, lamenta tebes, tanba nee sei haree didiak Tribunal nia hanoin no konsidera opsaun legal hotu-hotu neebe disponivel inklui rekursu. No mos koalia ona ho parte Ministeriu Publiku no Ministeriu Publiku mos dehan tenke halo rekursu hasoru desizaun nee atu hetan justisa ida neebe los no justu.
No familia sei nafatin buka justisa ho dalan kazu sivil nomos lori responsabilidade ba iha Instituisaun PNTL, tanba hanesan Instituisaun PNTL mos tenke iha responsabilidade, tanba Instituisaun PNTL falha atu tau matan ba Matebian Jose Bernardo bainhira iha sela, entaun Instituisaun PNTL tenke responsabilidade.
Reforsa, Tribunal esplika katak prosesu ida nee la tama iha krimi sekuestru, maibe asistente konsidera se ita haree deklarasaun lo-loos saida mak mosu iha Tribunal durante julgamentu nia laran. Arguidu sira hatete momentu neeba sira atu ba halo identifikasaun, maibe tuir kodigu prosesu penal hatete momos saida mak identifikasaun. No identifikasaun nee ita bele lori ema ba iha eskuarda kuandu hatudu ninia aktu neebe la koopera. No bainhira lori nia ba atu husu nia halo sala saida no ba husu inan aman se, ida nee mak identifikasaun, maibe identifikasaun saida mak lori fali ba eskuarda Polisia ba sulan ema.
Akresenta tan, Tribunal Primeira Instansia nia intepreta mak nunee, maibe asistente sei halo nafatin rekursu ba iha Tribunal Rekursu. No respeitu desizaun, maibe lei mos fo garante atu halo rekursu ba Tribunal aas liu atu hateten saida intepretasaun Tribunal Primeira Instansia nian nee la los no mukit tebes, saida mak detensaun no saida mak identifikasaun no saida mak prizaun.
Iha loron Kuarta, Juiz prosesu Jose Escurial deside ona absolve total arguidu nain 3 husi akuzasaun Ministeriu Publiku nian, tanba konsidera katak akuzasaun Ministeriu Publiku nian hodi akuza arguidu nain tolu ho krimi Sekuestru la provadu hotu.
Tribunal konsidera arguidu nain tolu halao servisu hodi ba foti matebian mai iha Eskuadra hodi halo identifikasaun, bazeia ba keixa husi Denunsiante katak, matebian halo problema ho denunsiante nia alin neebe momentu neeba baixa hela iha HNGV.
Bazeia ba informasaun neebe arguidu sira rekolha mak ikus mai arguidu sira deside hodi detein matebian iha koridor sela detensaun nian, ho razaun atu evita labele iha tan problema foun, tanba vitima neebe problema ho matebian baixa hela iha HNGV ho kondisaun neebe grave.
No Tribunal mos konsidera arguidu sira halao knaar tuir artigu 52 no 53 husi Kodigu Prosesu Penal, neebe iha kompetensia atu halo identifikasaun ba ema ruma, bainhira simu keixa husi denunsiantes.
(ter)







