DILI, STLTIMORLESTE.com — Direor Ezekutivu Aero Dili, Lourenço de Oliveira hateten, aviaun komersial Aero Dili ba dahuluk transporta viajen ofisial Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão ho delegasaun bá Malázia hodi partisipa simeira Association of Southeast Asian Nations (ASEAN) bá dala-46.
“Iha Domingu (25/5/2025) Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão ho aviaun Aero Dili sai husi Díli haleu tuku 01.00 meiudia oras lokál Timor Leste no to’o iha Malázia, haleu tuku 03:00 loraik,” dehan CEO Aero Dili, Lourenço de Oliveira ba STL iha Dili, Segunda (26/5/2025).
Timor-Leste nia prezensa iha simeira ASEAN ba dala-46 nee hanesan observadór iha eventu altu nível neebé halao iha Kuala Lumpur, hahú hosi loron 23 to’o loron 27 fulan-Maiu 2025.
Programa nee inklui simeira da-ruak Konsellu Kooperasaun ASEAN-Gulfu (GCC) no Simeira dahuluk ASEAN–GCC-Xina.
Iha eventu internasional nee, Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão mak lidera delegasaun altu nível ida neebé kompostu hosi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór bá Asuntu Ekonómiku, Francisco Kalbuadi Lay, Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Bendito dos Santos Freitas, Vise-Ministru bá Asuntu Parlamentár, Adérito Hugo da Costa, Vise-Ministra bá Asuntu ASEAN nian, Milena Rangel, Vise-Ministru bá Komérsiu, Augusto Júnior Trindade no Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes.
Reprezentasaun neebé forte nee hatudu Timor-Leste nia kompromisu kontínuu hodi hametin kooperasaun rejionál no prosesu integrasaun ASEAN nian.
Durante partisipasaun iha simeira nee, PM Xanana sei hamutuk ho líder sira hosi Estadu-membru ASEAN, nasaun sira Golfu nian no Xina hodi partisipa ativa iha diskusaun altu nível sira kona-bá asuntu xave rejionál no globál.
Primeiru-Ministru sei halao mós enkontru bilaterál ho omólogu hosi Estadu-membru sira inklui partisipa iha eventu sekundáriu sira ho objetivu atu aprofunda kooperasaun no hametin lasu rejionál.
Simeira ASEAN bá dala-46 fó plataforma ida neebé iha valór bá Timor-Leste hodi kontribui bá diskusaun sira kona-bá kestaun polítika, ekonómika no seguransa neebé afeta rejiaun nee.
Antes simeira, sei halao enkontru preparatóriu lubuk ida inklui enkontru preparatóriu sira ASEAN nian SOM-GCC-Xina, enkontru Komité Reprezentante Permanente sira-nian (CPR), Enkontru Ofisiál Superiór sira ASEAN nian (SOM), Reuniaun Preparatóriu Ofisiál Ekonómiku Superiór sira ASEAN nian (SOM), enkontru Ministru Negósiu Estranjeiru sira ASEAN nian (AMM), Reuniaun Konsellu Koordenasaun ASEAN (ACC) bá dala-36, Reuniaun Konsellu Komunidade Polítika no Seguransa ASEAN bá dala-29, Reuniaun Konsellu Komunidade Ekonómika ASEAN (AECC) bá dala-25 no Enkontru Ministeriál ASEAN-GCC.
Timor-Leste hato’o sinseru agradesimentu bá Estadu-membru ASEAN nian bá apoiu kontinua iha prosesu adezaun tomak, liu-liu hodi kumpre marku sira ne’ebé hatuur ona iha Roteiru bá Adezaun Plena Timor-Leste nian iha ASEAN.
Timor-Leste re-afirma kompromisu atu kumpre obrigasaun no kritériu sira neebé nesesáriu bá ninia integrasaun tomak iha futuru iha bloku rejionál.
Governu Timor-Leste hato’o apresiasaun bá Malázia nuudar nasaun neebé asume Prezidénsia ASEAN nian iha tinan 2025 ho tema “Inkluzividade no Sustentabilidade” no dezeja mandatu susesu bá Malázia, hein atu kolabora iha inisiativa sira neebé promove dezenvolvimentu inkluzivu no sustentável iha rejiaun.
Timor-Leste hein atu partisipa ativamente iha simeira sira no haburas kooperasaun signifikativa ho parseiru sira iha espíritu solidariedade rejionál no benefísiu mútua.
Timor-Leste Prienxe Ona Rekizitu Sira
Sita husi pájina ofisial Facebook Vise PM no Ministru Koordenador Ekonomia no Ministru Turizmu no Ambiente katak Vise-Primeiru Ministru, Ministru Koordenadór ba Assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay akompaña husi Vise-Ministru Komersiu no Industria, Augusto Junior Trindade partisipa reuniaun konsellu komunidade Ekonomika ASEAN (AEC) ba dala-25 iha ámbitu simeira ASEAN ba dala-46 nee.
Reuniaun nee loke direita husi Ministru Investimentu, Komersiu no industria Malázia Teunku Datuk Seri Utama Zafrul Teungku Abdul Aziz neebé partisipa husi nasaun sira ASEAN nian inklui Sekretariu Jeral ASEAN, Kao Kim Hourn.
“Rezultadu enkontru nee diak tebes no diskuti kona ba pontu 7 tanba tuir saida mak relata husi Sekretariadu ASEAN ba plenariu katak, Timor Leste prepara ona no prienxe ona rekizitu nunee bele tama ona hanesan full member ba ASEAN nian, no kuaze husi nasaun membru ASEAN sira deklara suporta Timor Leste tama ba membru plenu ASEAN,” dehan Vise Primeiru Ministru, Francisco Kalbuadi Lay.
“Hau halo intervensaun hanesan Ministru Koordenador ba Asuntu Ekonomiku ninia hato’o preparasaun ita nia iha pilar ida neebe serbisu hamutuk liu-liu iha iha kapasitasaun ba rekursu umanu no Indonesia rasik inklui sira seluk deklara katak, sira fo nafatin apoiu laos politika deit maibe liu-liu iha parte tekniku ba kapasitasaun laos politika deit, maibe liu-liu iha parte tekniku ba kapasitasaun rekursu umanu”.
Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão ho delegasaun sei to’o hikas iha Dili iha 28 fulan-Maiu tinan 2025.
Prezidente Republika, Jose Ramos Horta liuhosi diskursi iha aniversariu loron Independensia RDTL ba dala 23 iha Palasiu Prezidensial, Bairo Pite, Dili, Tersa (20/5/2025) hatete katak nia assume nuudar prioridade absoluta atu promove Timor Leste nia adezaun no integrasaun tomak iha Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN), objetivu ida neebé la partilla hanesan hosi lideransa nasionál.
“Ita haksolok ho desizaun unánime hosi líder rejionál sira hodi simu Timor-Leste iha ASEAN no Roteiru ba adezaun formál, neebé ita hein katak sei konkretiza iha 2025. Ita nuudar Estadu Observadór ho direitu atu partisipa iha Simeira hotu-hotu Xefe Estadu no Governu nian, enkontru ministeriál sira, funsionáriu superiór sira no enkontru tékniku sira,” dehan Prezidente Horta.
“Hodi konvida Timor-Leste atu adere ba ASEAN no aprezenta ba ita Roteiru ida, Estadu-membru sira tau ona ita-nia rezolusaun no kapasidade ba teste – no ita hatán ho kompromisu iha setór no tratadu hotu-hotu, hodi kumpre pilár 6 hosi pilár 7 neebé presiza,”
(mik)