Akordu Estradisaun, Aktu Politiku Juridiku

Ministru Justisa (MJ), Sergio Hornai. (Foto: STL/Emerenciana Pinto)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Ministru Justisa (MJ), Sérgio Hornai asina dokumentu ofisial ida, husi Estadu membru ASEAN nian neebe liga ba iha akordu estradisaun.

Governante nee dehan, hetan plena poder ida liu husi Konselhu Ministru (KM) liu liu sua silensia Primeiru Ministru, atu bele reprezenta ita nia Governu ita nia Ministeriu Justisa, primeiru Timor Leste adezaun depois loron 26 Outubru, ho grasa Maromak nian hetan kedan reuniaun ida liu loron rua nulu resin, bele asina dokumentu ofisial ida husi Estadu membru ASEAN nian, liu liu iha Sekretariadu Justisa iha nasaun 11 membru ASEAN depois Timor Leste nia plena adezaun.

Maibe kompleksidade problema sira iha rejiaun, problema frazilidade iha rai ida nee, koalia kona-ba tratadu estradisaun dokumentu ida importante atu bele, halo integrasaun Timor Leste nian ba iha paes ASEAN, iha lei kooperasaun internasional nian, maibe ho integrasaun nee iha kbiit liu tan atu halo konsulidasaun ba iha krime transnasional ho krime organizadu sira. No husu mos asistensia teknika, hanesan estadu membru koalia ba malu oinsa maka bele haree kona-ba kazu sira mosu hanesan estradisaun, buka solusaun ba problema nee. Tanba nee konsidera akordu estradisaun, hanesan aktu politiku.

“Akordu estradisaun maka aktu politika juridiku neebe mosu iha nasaun rua, kuandu pessoa sira neebe sujeita hela ba investigasaun kriminal ruma, ka sira hetan ona pena entaun ita buka oinsa atu hare, karik sira halai ba iha fatin ruma ka sira ses an husi sira nia juridisaun sira mai fali iha juridisaun seluk halo koordenasaun oinsa maka atu estradisaun,” dehan MJ, Sérgio ba jornalista sira iha Kaikoli, Dili, Sesta (17/10/2025).

Governante nee dehan, estradisaun nee mosu atu hare deit ba nasaun sira neebe fujetivu nee halai ba iha fatin refere, sei buka atu halo estradisaun maibe primeiru tenke hare ba juridisaun ida idak iha pais nian, no segundu sei hare kona-ba sira nia aplikasaun pena ba iha arguidu ka kondenadu sira nee oinsa. Primeiru labele ejiste pena de morte iha pais orijem fujetivu nian, no segundu labele iha pena prizaun perpetua.

“Ita hanesan Estadu parte halo observasaun deit iha ASEAN nian, maibe ita kontribui Diresaun Nasional Asessoria lejislasaun, hamutuk ho Ministeriu Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun sempre halo akompanamentu, iha nivel Diretor Jeral no Diretor Nasional neebe koalia kona-ba akordu sira sektor justisa liu liu iha estradisaun nian,” hatete governante nee.

Sérgio afirma, akordu nee iha ona katak Estadu membru plena sira halo tiha ona, governu kontribui iha neeba maibe la influensia iha neeba.

Antes nee, Governu liu husi Konselhu Ministru (KM), autoriza Ministru Justisa atu asina tratadu estradisaun ho nasaun membru ASEAN, ho objetivu atu reforsa koperasaun Juridiku, iha kombate krime transnasional.

Jornalista: Terezinha De Deus
Editora: Carme Ximenes

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *