Arguidu Nain 3 Komete Krime 2 Hasoru SEATOU

Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili. (Foto: Espesial)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili (TJPID) la konsege halao julgamentu ba arguidu nain tolu (3) ho inisial AdC, ASP, AX, neebe komete krime hasoru lezadu Germano Santos Brites Dias, Sekretariu Estadu Asuntu Toponomia no Urbanizasaun Urbana (SEATOU).

Iha sala julgamentu laran, Juiz prosesu Zulmira Auxiliadora deklara katak, Tribunal adia julgamentu ba prosesu nee, tanba arguidu nain tolu la marka pejensa iha Tribunal.

Juiza deklara, arguidu nain tolu Tribunal notifika ba pessoal, maibe sira nain tolu la kopera hodi mai iha Tribunal. Tanba nee Juiza prosesu deside, fo prazu loron 5 ba iha arguidu nain tolu, atu bele justifika konaba sira nia falta iha audiensia julgamentu.

Juiza mos deklara, durante prazu loron lima nia laran arguidu nain tolu la hato sira nia justifikasaun, maka sei kondena multa atu selu $ 20 dolar kada pessoa, no emite mandadu detensaun atu asegura arguidu sira, atu julgamentu iha loron neebe marka ona, sira bele mai iha Tribunal.

Konaba lezadu Tribunal deklara katak, lezadu hatama ona karta responde perguntas sira por eskrita.

Depois, Juiza prosesu deside hikas julgamentu ba prosesu nee, halao fali iha loron 3 fulan Dezembru, oras tuku 3 loraik.

Prosesu adiamentu nee, prezide husi Juiza Zulmira Auxiliadora, Ministeriu Publiku reprezenta husi Prokurador Bartolomeo de Araujo, arguidu sira reprezenta husi Defensor Publiku nain ida.

Iha indisus sufisiente katak, lezadu Germano Santo Brites Dias, nudar Secretario Estado asuntu Toponimia no Organizasaun Urbana (SEATOU) haree katak situasaun iha sidade Dili laran nee foer los, barulhu no la ho trankuilho.

Alem lezadu rasik hatene kona-ba situasaun sira nee, iha mos informasaun barak hosi komuniade sira neebe reforsa situasaun real sira nee.

Liu liu iha kazu ida nee, iha fatin Kampung Alor-Suco Kampung Alor, arguidu sira loke bola guling” iha komunidade nia leet, sira hakilar, barulho halo komunidade iha area refere la dun hakmatek ho diak.

Tanba nee mak, iha dia 15/3/2024 tuku 18:00, lezadu hamutuk ho equipa PCCIC ho PNTL desloka ba iha fatin refere hodi aviza fo hatene ba arguidu sira atu labele loke bola guling besik estrada publiku no iha komunidade nia leet, no labele barulho, maibe arguidu sira la simu avizu refere hodi komesa dudu odamatan, no hakilar, tolok no insulta lezadu.

Hare arguidu sira nia reajem refere, lezadu tauk sai tiha mai hamriik iha liur iha estrada, maibe arguidu ASP no AdC, tuir ba hakilar no hatudu liman fuan ba lezadu foin insulta dehan Milisia, Otonomista, Mauhu”.

Arguidu sira kontinua tolok lezadu ba nia inan ho aman no ameasa tan, o kuandu tun husi membru Governu, eskoltu la iha ami sei sona o, oho o, ami sei buka o nia oan sira.

Tuir mai arguidu AX, hakilar bolu lezadu mai ita sparing , tuku malu deit.

Arguidu AdC mos kontinua hakilar ba lezadu hau la tauk, tiru hau mos hau la tauk ida, bapa tiru ona hau mos, hau la tauk, apalagi mai hadau ami nia sasan, tiru mos hau la tauk ida.

Mezmu numee, membru Polisia sira neebe mak fo seguransa (Escoltu) ba lezadu, sira la halo atuasaun, maibe halo deit prevensaun atu arguidu sira labele halo agresaun fizika hasoru lezadu. Tanba nee, arguidu sira kontinua agresivu hodi hakilar no ameasa lezadu.

Situasaun refere halo lezadu sente la segura liu tan, nunee nia kontaktu ba iha TASK FORCE 2 no Komandante “BOP” Dili hodi husu tan apoiu, BOP mos to kedas iha fatin akontesimentu hodi kaer arguidu nain 3 (ASP, AX no AdC) hodi lori ba iha Esquadra Polisia.

Desde akontesimentu nee kedas, lezadu sente ameasadu no tauk, nunee nia la sai mesak ho ninia motorizada hanesan bai-bain ona. Tanba nee, bainhira atu sai iha fatin ruma, tenke husu seguransa ba Polisia.

Katak.situasaun ida nee mos afeta psikologikamente iha membru familia sira, liu liu lezadu nia oan sira, tanba labarik sira mos rona no hatene arguidu sira no ema sira seluk ameasa lezadu no nia membrus familia.

Konsekuensia direta no nesesaria husi arguidu sira konduta refere, hamosu sentimentu tauk, preokupadu, hodi halo lezadu la ho livre halao ninia servisu neebe lei atribui ba nia, no mos la ho livre atu halo movimentasaun hanesan baibain.

Arguidu sira partika faktu sira nee, ho forma neebe livre, deliberada no konsientemente. Hatene katak lezadu nudar Sekretariu Estadu Asuntu TOPONIMIA no organizasaun urbana, Ministeriu Administrasaun Estatal, nia halao nia knar tuir lei haruka, maibe arguidu sira tenke kumpri hodi agresiva liu tan. Arguidu sira hakarak ho intensaun (hakilar, tolok, insulta, Ameasa atu sona, atu oho, bolu lezadu atu tuku malu ho nia no hakarak buka meius nia oan sira).

Ho nune, arguidu sira nudar autor Material ho forma konsumadu, hodi pratika konkursu real ba krime Obstrusaun ba iha Autoridade Pu liku no Ameasa neebe previstu no punidu tuir artigu 157, no artigu 243 husi Kodigu Penal Timor Leste nian.

(ter)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *